Glioblastoom

Multiformne glioblastoom (GBM – Glioblastoma multiforme) või lihtsalt glioblastoom on agressiivseim ja levinuim primaarne ajukasvaja. See on klassifitseeritud kui IV astme astrotsütoom. GBM areneb gliiarakkude perekonnast, astrotsüütidest, mis toetavad närvirakke. Põhiliselt moodustub kasvaja ajupoolkeradel, kuid võib levida ka aju teistesse piirkondadesse, näiteks ajutüvve või seljaajju.^[1]

Glioblastoomi esinemissagedus on 2–3 juhtumit 100 000 inimese kohta Euroopas ja Põhja-Ameerikas.^[1]

Peamine ravi on operatsioon, millele järgneb kiiritusravi üksi või kombineerituna kemoteraapiaga. Kirurgilise ravivõimaluse puudumisel (opereerimine oleneb eelkõige kasvaja asukohast, nt ajutüves ja kõnekeskuse piirkonnas olevaid kasvajaid ei saa opereerida)^[2] võib operatsiooni asendada kas kiirituse või kiirituse/kemoteraapiaga. Samuti kuuluvad ravivõimaluste hulka radiokirurgia, kortikosteroidid, antiangiogeneetiline teraapia ja alles katsetusjärgus olev geeniülekanne.^[3] Ravi vajab neurokirurgide, neuroonkoloogide, kiiritusonkoloogide, sotsiaaltöötajate ja psühholoogide efektiivset koostööd. Samuti on omal kohal toetav perekondlik keskkond.^[1] Glioblastoomi prognoos on ajukasvajate ja muude kesknärvisüsteemi häirete korral halvim. Patsientide keskmine eluiga pärast diagnoosi saamist on lühem kui 1 aasta ja 99% haigetest sureb ajukoe lokaalse retsidiivi tõttu.^[4]