Register (inglise keeles register) on kasutusest sõltuv keelevariant.[1] Kasutuskesksed ehk situatiivsed keelevariandid vastanduvad kasutajakesksetele keelevariantidele ehk dialektidele (murretele).[2]
Register on seotud sotsiaalse kontekstiga. Sotsiaalne kontekst on kolmetasandiline, koosnedes tegevusväljast (ingl field), suhtelaadist (ingl tenor) ja toimeviisist (ingl mode). Tegevusväljas kajastub sotsiaalne tegevus, mis on parasjagu toimumas, nt jalgpalli vaatamine või jalgpallist rääkimine. Suhtelaad viitab osalistele ja nende rollisuhetele, nt õpetaja/õpilane, lapsevanem/laps. Toimeviis osutab, mis eesmärgil keelt situatsioonikontekstis kasutatakse, nt informeerimiseks, õpetamiseks, argumenteerimiseks. Toimeviis on seotud ka meediumiga (kirjalik või suuline), mis mõjutab kasutatavate keelevahendite valikut.[3] Kirjaliku ja suulise teksti ehk kirja ja kõne eristus kuulub kõige üldisemale liigitustasandile[4], kuid eristada võib ka nt ametlikku ja argiregistrit[5].
Register hõlmab keelevahendeid, mis on omased konkreetses suhtlussituatsioonis osalejale. Keelevahendite valik oleneb osaleja sotsiaalsest rollist (nt ülemus-alluv) ja individuaalsest sotsiaalsest distantsist (nt iga, sugu, sotsiaalne staatus, võim, solidaarsus, isikuomadused).[6]
„register on ühtaegu semantiline ruum ja olukeel, keelendite olukorriti hõlmatuse ja kasutusväärtuse mõõde“
– Tallinna Ülikooli üld- ja rakenduslingvistika professor Krista Kerge
Registri ja žanri seos avaldub konteksti tasandil: kui register on seotud situatsioonikontekstiga, siis žanr kultuurikontekstiga.[7] Registrina avalduvad keelelised valikud sõltuvad situatsiooni omadustest, kuid teksti tähendusstruktuur avaldub kultuurikonteksti kuuluvate žanrite tasandil.[8]
© MMXXIII Rich X Search. We shall prevail. All rights reserved. Rich X Search