Toidukeemia

Toidukeemia on teadusharu, mis käsitleb nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi osi toidus. [1]

Võrreldes erinevate toiduteaduse harudega, toidukeemia keskendub ehituse ja keemiliste, füüsikaliste ja funktsiooniliste omaduste muutustele toidus ja toiduainetes nende erinevates töötlemisstaadiumites ja hoiustamisperioodides. Toidukeemias on viimase paarikümne aasta jooksul toimunud suur areng, mis põhineb moodsal keemial ja biokeemial. Viimased on toimunud peamiselt toiduaine osade keemilistes aspektides ja lisandites seotud toidukvaliteedi ja -ohutusega.[2] Tulevikuareng toidukeemias laiendatakse funktsionaalsete toitudeni. See eriala hõlmab ka kuidas tooted muutuvad konkreetsete toidutöötlemistehnikaga ja meetmed kuidas midagi täiustada või pärssida, ühe protsessi täiustamise näiteks on piimatoodete käärimise julgustamine mikroorganismidega, mis muundavad laktoosi piimhappeks ja ühe protsessi hälbimise näiteks on õunte pruunistumine seest peale nende lõikamist kasutades sidrunimahla või teisi atsiduleeritud veesid. [3]

  1. de Man, M., J (1999). "Principles of Food Chemistry". New York: Springer Science. Vaadatud 02.04.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  2. Cheung C., P., Mehta, M., B (2015). "Overview of Food Chemistry". In Cheung, P., C. (ed) Handbook of Food Chemistry. Berlin: Springer. Vaadatud 31.03.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. "Food Chemistry". Pennsylvania State University. Originaali arhiivikoopia seisuga 15.09.2017. Vaadatud 04.04.2020.

© MMXXIII Rich X Search. We shall prevail. All rights reserved. Rich X Search