Absoluut

Absoluut on filosoofias see, mille olemasolu ei sõltu millestki muust ning mis seetõttu on kõigest muust sõltumatu ja eneseküllane.

Absoluudiks peetakse sageli maailmatervikut või Jumalat. Absoluut on määramatu ja täiuslik.

Absoluut on kõige olema viimne alus (nagu Platonil hüve idee) või iseenese põhjus causa sui).

Absoluut on absoluutne, kuivõrd tema olemasolu ei vaja suhet millegi muuga. Näiteks on kõik Jumala loodud relatiivsed, Jumal aga absoluutne.

Ka inimese tunnetus Jumalast saab olla ainult relatiivne ega anna absoluutset tõde. Absoluutne tõde ei tohiks sõltuda selle avastamise ja sõnastamise tingimustest; teaduslik tõde aga on sõltuv vähemalt inimese võimetest.