Ajakirjandus

"press" suunab siia. Tehnikaseadme kohta vaata artiklit press (tehnika). Väliseesti ajalehe kohta vaata artiklit Press (ajaleht).
Raadioajakirjaniku töövahendid: diktofon koos lisamikrofoniga
Eesti Rahvusringhäälingu telereporter Susann Kivi intervjueerib rektorikandidaat Margit Sutropi 2017. aastal Tartu ülikoolis
Tinalao trükiplaat Augsburgi MAN-i tehase muuseumis
Ajakirjaniku töövahendid 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses

Ajakirjandus ehk press on aktuaalsete sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Ajakirjandusväljaande loominguline töötaja on ajakirjanik.

Arvatakse, et Prantsuse revolutsioon toimus tänu sellele, et ajakirjanduse kaudu sai vaba teavet levitada.

Ajakirjanduse roll on riigiti erinev, nagu ka arusaamad ajakirjaniku ametist ja sellest tulenev staatus. Mõnes riigis kontrollib uudismeediat valitsus ja see ei ole sõltumatu[1].Teistes riikides on uudismeedia valitsusest sõltumatu ja tegutseb eraettevõttena. Lisaks sellele võivad eri riikides olla erinevad sõnavabadust, ajakirjandusvabadust ning laimu- ja laimamisjuhtumeid käsitlevad seadused.

Interneti ja nutitelefonide levik on alates 21. sajandist toonud meediamaastikku märkimisväärseid muutusi. Näiteks tarbivad inimesed üha enam uudiseid nutitelefonide ja muude elektrooniliste seadmete kaudu, mitte traditsioonilisemates formaatides, nagu ajalehed, ajakirjad või teleuudiste kanalid.

  1. "10 Most Censored Countries". Committee to Protect Journalists (Ameerika inglise). Vaadatud 30. novembril 2024.

© MMXXIII Rich X Search. We shall prevail. All rights reserved. Rich X Search