Albert Speer

Berthold Konrad Hermann Albert Speer (19. märts 1905 Mannheim – 1. september 1981 London) oli Saksa arhitekt ja riigitegelane.

Albert Speer oli saksa päritolu arhitekt, kes vastutas Teise maailmasõja ajal Kolmandas Riigis Relvastuse ja Laskemoona Ministeeriumi juhtimise eest. Ministeeriumi tippametnikuna oli Speer Adolf Hitleri peaarhitekt. Olles ainus natsionaalsotsialist, kes "tunnistas oma süüd ja kahetses oma tegusid", tunnistas ta Nürnbergi kohtuistungite ajal isiklikku vastutust. Oma memuaarides on ta avaldanud kahjutunnet natsirežiimi sooritatud kuritegude pärast. Tema tegelik osalus juutide tagakiusamises ja teadlikkus holokaustist on tänapäevani vaidluse all.^[viide?]

Speer astus natsiparteisse 1931. aastal ning tegi järgneva 14 aasta jooksul seal hiilgavat karjääri. Temast sai parteis väga populaarne isik ning Hitleri lähikondlane. Diktaator tegi Speerile ülesandeks projekteerida ja ehitada mitmeid ehitisi, sealhulgas Riigikantselei ja Zeppelinfieldi staadioni Nürnbergis, kus toimusid iga-aastased parteikongressid. Hitleril oli plaan muuta see alaliseks olümpiamängude pidamise kohaks. Lisaks sellele oli Speeril grandioossed plaanid Berliini ümberehitamiseks. Tulevikus pidi Berliinis olema palju suuremõõtmelisi ehitisi, laiu puiesteid ning täiesti ümberorganiseeritud transpordisüsteem.^[viide?]

Olles Hitleri relvastuse ja laskemoona minister, täitis ta oma ametikohustusi nii edukalt, et hoolimata liitlaste jätkuvatest pommirünnakutest kasvas Saksamaa relvatoodang aasta-aastalt. Pärast sõda mõisteti tema üle Nürnbergis kohut ning talle määrati 20-aastane vanglakaristus osaluse eest natsirežiimi juhtimises, eriti orjatööjõu kasutamise eest. Enamiku oma karistusest kandis ta Lääne-Berliinis Spandau vanglas.^[viide?]

Pärast vabanemist 1966. aastal, avaldas Speer oma kaks kõige kuulsamat autobiograafilist teost: "Kolmanda Riigi sees" ja "Spandau: salajased päevikud", milles kirjeldas oma lähedasi suhteid Hitleriga ning võimaldas lugejatele ja ajaloolastele unikaalse pilguheidu natsirežiimi telgitagustesse. Hiljem kirjutas ta raamatu "Märkamatu sissetung", milles kirjeldas täpsemalt SS-i tegemisi. Speer suri loomulikku surma 1981. aastal, ajal, mil ta viibis Londonis külastuskäigul.^[viide?]