Apatiit

Apatiit
Omadused
Keemiline valem	Ca5(PO4)3(F,OH,Cl)
Mineraaliklass	fosfaadid
Molekulmass	509,12
Värvus	roheline, valge, kollane, sinine, pruun
Tihedus	2,9...3,5 g/cm³
Kõvadus	5 (etalonmineraal)
Lõhenevus	halb
Süngoonia	heksagonaalne
Punktigrupp	heksagonaalne dipüramidaalne
Kriips	valge
Kaksistumine	harvaesinev
Murdepind	karpjas
Läige	klaasiläige
Kristallooptilised omadused
Optiline telg	üheteljeline
Optiline märk	negatiivne
Kaksik­murdumine	0,001...0,007
Reljeef	kõrge
Pleokroism	võib esineda nõrk pleokroism
Interferents­värvused	esimest järku hall
nω	1,629...1,667
nε	1,624...1,666

Apatiit on kaltsiumit ja fosforit sisaldav mineraalirühm.

Apatiidi rühma mineraalid on levinud aktsessoorseteks mineraalideks peaaegu kõigis tardkivimeis. Neid esineb ka sette- ning moondekivimeis. Apatiit on kõige levinum fosforit sisaldav mineraal, olles seetõttu ka peamiseks fosfori maagiks. Apatiit on ka oluline biomineraal. Apatiidist koosnevad näiteks inimeste hambad ja skelett ning paljude teiste organismide toesed.

Levinuimad isomorfsed apatiidi erimid on:

• fluorapatiit – Ca₅(PO₄)₃F
• kloorapatiit – Ca₅(PO₄)₃Cl
• hüdroksüapatiit – Ca₅(PO₄)₃OH
• karbonaatapatiit – Ca₅(PO₄,CO₃,OH)₃(F,OH)

Neist neljast on fluorapatiit kaugelt kõige levinum ning seetõttu peetakse terminit "apatiit" kasutades silmas sageli just fluorapatiiti. Kokkuvõtvalt väljendatakse apatiidi keemilist koostist enamasti nii: Ca₅(PO₄)₃(OH,F,Cl). Tavaliselt on apatiit fosfaatne mineraal, kuid esineb ka arsenaate ja vanadaate.