Biotehnoloogia

Biotehnoloogia on rakendusliku bioloogia valdkond, mis kasutab elusorganisme ja nende saadusi inimese tervise ja elukeskkonna parandamisel. Biotehnoloogia on tänapäevane viis lahendada keerukaid probleeme odavalt ja keskkonda säästvalt.^[1]

Biotehnoloogias on ühendatud geneetika, rakubioloogia, embrüoloogia ja mikrobioloogia teadmised. Seejuures põhinevad biotehnoloogia teadmised geenide, valkude, rakkude ja isegi tervete elusorganismidega manipuleerimisel. Biotehnoloogia abil otsitakse lahendusi probleemidele agrikultuuris, bioenergeetikas, materjaliteaduses, nanotehnoloogias, meditsiinis ja regeneratiivses meditsiinis. Biomeditsiin kasutab biotehnoloogilisi teadmisi muteerunud geenide, denatureerunud ja funktsiooni kaotanud valkude ja patoloogiliste kudede eristamisel.^[2] Biotehnoloogilised saavutused võimaldavad seejuures kiiremat diagnoosi, paremat ravi ja haigusi ennetavat praktikat.^[3]

Biotehnoloogia alustala on DNA ja valdav osa manipulatsioone viiakse läbi nukleiinhapete tasandil. DNA olulisus põhineb molekuli universaalsusel. Kõik elusorganismid ükskõik kui varieeruvad kodeerivad eluks vajalikku teavet DNA molekuli kujul. Seetõttu on võimalik manipuleerida näiteks pärmirakku tootma inimese insuliini molekule.^[4] Biotehnoloogia hõlmab lisaks palju varieeruvaid tehnikaid ja manipulatsioone. Esmased võtted biotehnoloogia valdkonnas ilmnesid loomade kodustamisel ja algse põlluharimise käigus. Võtted nagu selektiivne paljundamine ja kunstlik valik. Maailma suurenenud nõudlus energia järgi on põhjustanud bioenergeetika valdkonna laienemist, sealjuures eriti biokütuste kasutamise vallas. Biokütuste tootmine toimub üha enam GMO-taimede baasil. USA valitsus on seadnud eesmärgiks suurendada aastaks 2017 bioetanooli tootmist 35 miljardi gallonini aastas. USA naftapõhine energiasektor kasutab bioetanooli mootorikütuse lisandina, seejuures väheneb sõltuvus välismaisest naftast.^[5]