Bosnia ja Hertsegoviina

Bosnia ja Hertsegoviina bosnia Bosna i Hercegovina serbia Босна и Херцеговина Bosna i Hercegovina horvaadi Bosna i Hercegovina
Bosnia ja Hertsegoviina lipp Bosnia ja Hertsegoviina vapp
Riigihümn	"Državna himna Bosne i Hercegovine"
Pealinn	Sarajevo
Pindala	51 197 km²
Riigikeel	bosnia, serbia ja horvaadi
Rahvaarv	3 816 459 (2022)[1]
Rahvastikutihedus	74,5 in/km²
Presidentuur	Denis Bećirović (bosnialasest liige, esimees), Željko Komšić (horvaadist liige), Željka Cvijanović (serblasest liige)
Ministrite Nõukogu esimees	Borjana Krišto
Iseseisvus	3. märts 1992
SKT	19,946 mld $ (2020)[2]
SKT elaniku kohta	6079,7 $[3]
Rahaühik	konverteeritav mark (BAM)
Ajavöönd	Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen	.ba
ROK-i kood	BIH
Telefonikood	387

Bosnia ja Hertsegoviina (bosnia, horvaadi ja serbia keeles Bosna i Hercegovina, kirillitsas Босна и Херцеговина) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel.

Lääne-Balkani riikide hulka arvatud Bosnia ja Hertsegoviina piirneb põhjas, läänes ja lõunas Horvaatia, idas Serbia ning kagus Montenegroga. Merepiiri on Bosnial ja Hertsegoviinal vaid ligikaudu 20 km Aadria mere rannikul Neumi linna ümbruses, kuid arvestatavaid sadamaid sellel lõigul ei ole (merre sirutub pikk kaljune poolsaar).

Bosnia ja Hertsegoviina on liitriik, mille moodustavad kaks autonoomset osa: Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon (Federacija Bosna i Hercegovine) ning Serblaste Vabariik (Republika Srpska). Liitriigi ja föderatsiooni ning ajaloolise Bosnia piirkonna pealinn on Sarajevo, serblaste mitteametlik pealinn on Banja Luka ning Hertsegoviina ajalooline keskus on Mostar.

Bosnia ja Hertsegoviina iseseisvus 3. märtsil 1992, mil riigis elavad moslemid ja horvaadid hääletasid referendumil Jugoslaaviast lahkulöömise poolt.