Botswana

Botswana Vabariik inglise Republic of Botswana tsvana Lefatshe la Botswana
Botswana lipp Botswana vapp
Riigihümn	Fatshe leno la rona (Blessed Be This Noble Land)
Pealinn	Gaborone
Pindala	581 737 km²
Riigikeel	inglise ja tsvana
Rahvaarv	2 291 661 (2017)[1]
Rahvastikutihedus	3,9 in/km²
Riigikord	presidentaalne vabariik
President	Mokgweetsi Masisi
Iseseisvus	30. september 1966
SKT	17,407 mld $ (2017)[2]
SKT elaniku kohta	7595 $ (2017)[3]
Rahaühik	pula (BWP)
Ajavöönd	UTC+2:00
Tippdomeen	.bw
ROK-i kood	BOT
Telefonikood	+267

Botswana (ametlik nimi Botswana Vabariik) on merepiirita riik Lõuna-Aafrikas. Kodanikud kutsuvad ennast "batswana" (ainsuses: motswana), eesti keeles kasutatakse sõnu tsvana või botswanalane. Varasem Suurbritannia protektoraat nimega Betšuaanamaa sai uue nime, Botswana, pärast iseseisvumist 30. septembril 1966. Riik on nime saanud maa suurima etnose – tsvanade järgi. Kuulub Rahvaste Ühendusse. Riigis on peetud vabasid ja demokraatlike valimisi alates iseseisvumisest.

Riigi pindala on 581 730 km², mis teeb Botswanast maailmas suuruselt 48. riigi. Botswana on tasane maa, ligi 70% on kaetud Kalahari kõrbega. Riigil puudub väljapääs merele ning maismaapiir on tal lõunas ja kagus Lõuna-Aafrika Vabariigiga, põhjas ja läänes Namiibiaga ning kirdes Zimbabwega. Põhjakirdes on väga väike (umbes 200 m) täpsustamata piirilõik Sambiaga.

Botswana on üks hõredamalt asustatud riike maailmas. Tegemist oli ühe vaeseima riigiga Aafrikas, 1966. aastal oli SKP elaniku kohta umbes 70 USA dollarit. Pärast iseseisvumist on Botswana palju muutunud, olles üks kiiremini kasvava majandusega riike maailmas. SKP (sisemajanduse kogutoodang) elaniku kohta oli 2012. aastal umbes 17 000 dollarit.^[4] Majandus, kus domineerib mäetööstus, on tihedalt seotud Lõuna-Aafrika Vabariigiga. Turism on kiiresti kasvav majandusharu. Riigil on tugev esindusdemokraatia traditsioon.

Botswana riigi lipul on samad värvid, mis Eesti lipul, kuid Botswana lipul on need teises suuruses ja järjekorras.^[5]