Brexit

Euroopa Liidust (tumesinises) lahkunud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik oranžis
Ühendkuningriigi peaminister Theresa May ning Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker enne bilateraalseid läbirääkimisi aadressil Downing Street 10 26. aprillil 2017

Brexit (ingliskeelsetest sõnadest Britain ja exit – 'Britannia' ja 'väljumine') tähendas Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust, mis jõustus 31. jaanuaril 2020.

Euroopa Liidust lahkumine otsustati 2016. aasta juunis toimunud rahvahääletusega, kus lahkumist toetas 51,89% osalenutest. Suurbritannia regioonidest hääletasid valdavalt Euroopa Liidu liikmesuse säilitamise poolt London, Šotimaa ja Põhja-Iirimaa. Šoti poliitikud on teatanud, et ehkki Šotimaa iseseisvumine jäi eelmisel referendumil toetuseta, võib see sõltuvalt läbirääkimiste kulgemisest taas kõne alla tulla, kuna vaba suhtlus EL-iga on Šotimaale ülimalt oluline. Erisusi suhetes Euroopa Liiduga on taotlenud ka London, sest kardetakse halbu tagajärgi selle toimimisele finantskeskusena. Iiri ametkondade teatel on mõningal määral suurenenud Iirimaa kodakondsuse taotlejate arv Suurbritannias (mõlemal riigil on olulisel hulgal ühiseid topeltkodakondsusega inimesi), samuti on kasvanud põlvnemise alusel Poola kodakondsust taotlevate Suurbritannia elanike arv.

Suurbritannia Iseseisvuspartei (UKIP) lahkumiskampaaniaga seoses kerkis poliitikakommentaarides esile tõejärgse poliitika mõiste, kuna toetusargumentidena kasutati selge faktilise tõestuseta väiteid, näiteks vihjates, et raha kokkuhoid Euroopa Liidule tehtavate maksete arvelt võimaldaks suuremat rahastust riiklikule tervishoiusüsteemile ning et tööjõu vaba liikumise piiramine Suurbritannia ja Mandri-Euroopa vahel aitaks oluliselt vähendada immigratsiooni Suurbritanniasse, kuigi osakaalult Briti immigratsioonis jääb Euroopa Liit alla riigi endistele kolooniatele Briti Rahvaste Ühenduses.


© MMXXIII Rich X Search. We shall prevail. All rights reserved. Rich X Search