Charles Darwin

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab toimetamist. (November 2015) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Charles Darwin
Charles Darwin, foto aastast 1869.
Sündinud	12. veebruar 1809 Shrewsbury, Shropshire, Suurbritannia
Surnud	19. aprill 1882 (73-aastaselt) Down House, Kent, Suurbritannia
Elukoht	Inglismaa
Kodakondsus	inglane
Haridus	Edinburghi ülikool Cambridge'i Ülikool
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	loodusteadus
Töökohad	Kuninglik Geograafiaselts
Tunnustus	Kuninglik medal (1853) Wollastoni medal (1859) Copley medal (1864)
Autogramm

Charles Robert Darwin (12. veebruar 1809 – 19. aprill 1882) oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste. Ta avaldas selle kontseptsiooni 1859. aastal raamatus "Liikide tekkimine".

Palju andmeid ja inspiratsiooni sai ta laevaga Beagle tehtud ümbermaailmareisilt, eriti vaatlustelt Galápagose saartel.

Darwini loodud teooriat, milles kirjeldati aja jooksul looduses aset leidvat evolutsiooni, nimetatakse evolutsiooniteooriaks. Juba Darwini-aegsetes teadusringkondades ja laiema publiku hulgas võeti laialdaselt omaks Darwini seisukohad evolutsiooni peamise mehhanismi osas, milleks ta pidas looduslikku valikut, ning organismide muutumist evolutsiooniprotsessis. Teooriat looduslikust valikust hakati aktsepteerima alles 1930. aastatel,^[1] mil formuleeriti sünteetiline evolutsiooniteooria.

See vaade domineeris evolutsioonibioloogias kuni 20. sajandi lõpuni. Kogu kaasaegse bioloogia võib nimetada Darwini tehtud avastustel põhinevaks, kuna need annavad loogilise selgituse elu mitmekülgsusele.^[2][3]

Darwini varajane huvi loodusloo vastu algas Edinburghi ülikooli meditsiini- ja hiljem Cambridge'i teoloogiaõpingute ajal.^[4] Viis aastat kestnud uurimisreis Beagle'il tegi temast veendunud geoloogi. Sellel ümbermaailmareisil tehtud avastused kinnitasid Charles Lyelli uniformistlikke ideid. Darwini kirjutatud raamat Beagle'il sooritatud merereisist tõi talle kuulsust. Reisil kogus ta orgaanilisi fossiile, mis panid teda imestama looduslike olendite ja fossiilide geograafilise leviku üle. Seepärast hakkas ta uurima elusorganismide liikide põlvnemist ja aja jooksul muutumist ning lõi lõpuks 1838. aastal teooria looduslikust valikust.^[5] Kuigi Darwin vahetas mõtteid ka mõne loodusteadlasega, kes tema kogu läbi töötasid ja kirjendasid, pühendus ta reisilt naasnult ise peamiselt geoloogilistele uuringutele.^[6]

Darwinil tekkis tema vastseist kirjutistest ajendatuna kirjavahetus Alfred Russel Wallace'iga, kes töötas Vaikse ookeani lõunaosas. Darwin oli 1858. aastal koostamas oma teooriat, kui Wallace saatis talle essee, kus esitles just samasuguse idee, mis omakorda andis tõuke viivitamatult nende mõlema teooria ühisväljaandele. Kui Wallace'i essee käsikiri oleks avaldatud esimesena, ähvardanuks Darwini 20-aastane töö tühja joosta. Darwini teaduritest sõbrad lahendasid selle prioriteediküsimuse nii, et 1. juulil 1858 toimunud Londoni teadusseltsi Linné ühingu koosolekul kanti koos Wallace'i kirjutisega ette Darwini kirjutis "The Origin of Species by Means of Natural Selection". Kumbki teadlastest ei võtnud isiklikult koosolekust osa. Seejärel ruttas Darwin oma töö avaldamisega ja tema peateos "Liikide tekkimine" anti välja aasta hiljem, 1859. aastal,^[7] ning müüdi läbi esimese päevaga.

Oma hilisemates raamatutes kirjutas ta detailsemalt mitmel teemal, millest "Liikide tekkimises" juba juttu oli. Darwin uuris eraldi inimese evolutsiooni ja sugulist valikut oma 1868. aastal avaldatud teoses "The Variation of Animals and Plants Under Domestication" ja 1871. aasta teoses "The Descent of Man" ning seejärel emotsioone 1872. aastal välja antud teoses "The Expression of the Emotions in Man and Animals". Tema botaanilised uurimistööd avaldati raamatusarjana ning tema viimaseks jäänud teos käsitles vihmausside mõju pinnasele.^[8]

Vaadet, et liigid evolutsioneeruvad, olid ka juba varem põhjendanud Jean-Baptiste Lamarck, Erasmus Darwin, Alexander Friedrich von Keyserling, Karl Ernst von Baer jt. Liikide evolutsioneerumist ehk evolutsionismi ei ole omaks võtnud kreatsionismi pooldajad.