Eesti

See artikkel on riigist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Eesti (täpsustus).

See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2009) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Eesti Vabariik
Eesti lipp Eesti vapp
Riigihümn	"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"
Pealinn	Tallinn
Pindala	45 335 km² (2024)[1]
Riigikeel	eesti keel
Rahvaarv	1 369 285 (1.01.2025)[2]
Rahvastikutihedus	30,2 in/km²
Riigikord	parlamentaarne vabariik
President	Alar Karis
Peaminister	Kristen Michal
Iseseisvus	24. veebruaril 1918 taastati 20. augustil 1991
SKT	38,8 mld € (2024) [3]
SKT elaniku kohta	29 823 $ (2023) [4]
Valuuta	euro (EUR)
Ajavöönd	Ida-Euroopa aeg +2 GMT talveaeg, +3 GMT suveaeg
Tippdomeen	.ee
ROK-i kood	EST
Telefonikood	372

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. Eesti piirneb põhjas üle Soome lahe Soomega, läänes üle Läänemere Rootsiga, lõunas Lätiga ning idas Peipsi järve ja Venemaaga.

Eesti pindala on 45 335 km²^[5][6] (koos merealaga 70 177 km²)^[7] ja riigis elab ligi 1,37 miljonit püsielanikku.^[8]

Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik. Eesti koosneb 15 maakonnast, mis omakorda koosnevad valdadest ja linnadest ehk kohaliku omavalitsuse üksustest. Suurimad linnad on pealinn Tallinn ja Tartu.

13. sajandist kuni iseseisvumiseni 1918. aastal on tänapäeva Eesti Vabariigi territoorium eri aegadel kuulunud kas osaliselt või täielikult Saksa-Rooma riigi, Saksa orduriigi, Taani, Poola, Rootsi või Venemaa keisririigi koosseisu.

Eesti kuulus iseseisva riigina Rahvasteliitu 22. septembrist 1921 kuni Nõukogude okupatsiooni alguseni juunis 1940, ent säilitas formaalse liikmesriigi staatuse kuni selle rahvusvahelise organisatsiooni tegevuse lõppemiseni 1946. aastal. 17. septembrist 1991 kuulub Eesti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja OSCEsse, 13. novembrist 1999 WTOsse, 29. märtsist 2004 NATOsse, 1. maist 2004 Euroopa Liitu, 21. detsembrist 2007 Schengeni viisaruumi, 9. detsembrist 2010 OECDsse ja 1. jaanuarist 2011 euroalasse. Eesti rahaühik on euro. Eesti on alla kirjutanud keskkonnakaitsealasele Kyōto protokollile ja Pariisi kliimaprotokollile.

2017. aastal oli Eesti ÜRO inimarengu indeksi järgi maailmas 30. kohal.^[9]

2021. aasta rahvaloenduse andmetel moodustab Eesti rahvastiku enamuse põlisrahvas eestlased (u. 69,1%).^[10] Riigi territooriumil elavad arvukamad vähemusrahvused on venelased (u. 23,7%)^[11] ja ukrainlased (üle 5%).^[12][13]