Elektrimootor

Elektrimootoreid. Ees keskel on suuruse võrdlemiseks 9-voldine patarei

Elektrimootor on elektromehaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks.

Enamik elektrimootoreid töötab tänu elektromagnetismi nähtusele. Kuid on ka mootoreid, mille töö põhineb teistel elektromehaanilistel nähtustel, nagu näiteks piesoelektrilisel efektil või elektrostaatilistel jõududel. Elektromagnetismi nähtusel põhinevad mootorid tekitavad jõudu magnetvälja ja voolu all oleva juhti vastastikmõjust. Vastupidise saavutamiseks, elektrienergia tekitamiseks mehaanilisest energiast, kasutatakse generaatoreid või dünamoid. Mõnda elektrimootorit saab kasutada ka generaatorina, näiteks sõiduki veomootor võib olla kasutusel mõlemal eesmärgil. Elektrimootoreid ja generaatoreid kutsutakse ühisnimega elektrimasin.

Elektrimootoreid kasutatakse paljudes seadmetes: puhurites ja pumpades, tööpinkides, kodumasinates, elektrilistes tööriistades ja kõvaketastes. Neid saab toita alalisvooluga, selle näiteks on akutoitel kaasaskantav seade või mootorsõiduk, ja vahelduvvooluga elektrivõrgust või inverterist. Väikseimaid mootoreid leiab käekellade ja mobiiltelefonide seest. Keskmise suurusega standardiseeritud mootoreid kasutatakse tööstusseadmetes. Kõige suuremad elektrimootoreid kasutatakse laevade liigutamiseks, torujuhtmete survestamiseks ja vee pumpamiseks elektrienergia salvestamiseks mõeldud hüdroelektrijaamades, kus mootorite võimsused võivad ulatuda miljonite vattideni. Elektrimootoreid saab jaotada kasutatava elektrienergia, ehituse, rakenduse või liikumisviisi järgi.

Vooluga juhi ja magnetvälja vastastikmõjus tekkiva mehaanilise jõu füüsikalise põhimõtte, Faraday seaduse avastas 1831. aastal Michael Faraday.[1] 1821. aastast kuni 19. sajandi lõpuni valmistati järjest efektiivsemaid mootoreid, aga mahuka kommertskasutuse jaoks oli vaja efektiivseid generaatoreid ja elektrivõrku. Esimesed edukad elektrimootorid tegi Zénobe Gramme 1873. aastal.[2]

Mõned seadmed muudavad elektrit liikumiseks, aga nende põhieesmärk ei ole kasuliku mehaanilise jõu tootmine, seepärast ei nimetata neid enamasti ka elektrimootoriteks. Näiteks solenoide ja valjuhääldeid nimetatakse enamasti mootori asemel täituriks ja muunduriks.[3]

  1. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega ehNqJ on ilma tekstita.
  2. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega IVx71 on ilma tekstita.
  3. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega eL6Bi on ilma tekstita.

© MMXXIII Rich X Search. We shall prevail. All rights reserved. Rich X Search