Elektrood

Elektrood on elektrijuht, mis on kokkupuutes mittemetallilise keskkonna või kehaga (nt elektrolüüt, isolaator, pooljuht, gaas, vaakum) ning võimaldab luua elektrilise ühenduse elektriahela teiste osadega. Elektroodid võivad olla ainult voolujuhtideks, kuid võivad ka keemilistes jm protsessides osaleda.

Termini "elektrood" (kreeka sõnadest elektron merevaik ja hodos rada) koos oskussõnadega "anood" ja "katood" võttis 1834. aastal kasutusele inglise füüsik Michael Faraday, et tähistada elektrolüüsivanni vastavaid osi.^[1]

Elektroodi otstarve sõltub sellest, millise keskkonna või kehaga ta elektriahelas kokku puutub.