Eliit

See artikkel on inimeste grupist; Eesti ansambli kohta vaata Eliit (ansambel)

See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Eliit on suhteliselt väikesearvuline grupp inimesi, kes kasutavad privilegeeritud staatust, mis tõstab neid kõrgemale inimestest, kes kuuluvad madalama staatusega gruppi.

Eliit paikneb stratifikatsioonistruktuuri tipus, kuna talle kuulub ühiskonnas oluliseks ja väärtuslikuks peetud tunnuseid (päritolu, varandus, võim või haritus).

Eliitide uurimine sai alguse 20. sajandi alguses, esimesteks teoreetikuteks sellel alal olid Vilfredo Pareto, Gaetano Mosca ja Roberto Michels. Politoloogia aspektist lähtudes on vaja tundma õppida, kuivõrd olulist rolli nad mängivad erinevate poliitikate elluviimisel ja kuivõrd nad mõjutavad poliitilisi protsesse ühiskonnas.

Ühiskonnas on levinud arvamus eliidist kui grupist, kuhu kuuluvad väljapaistvate isikuomadustega isikud. Tihti vastab selline ettekujutus ka tõele – omades erilisi privileege, omandavad paljud kõrgkihtidest pärinevad isikud aja jooksul sellised vaimsed omadused, mille kandjateks ühiskonna silmis peabki eliit olema. Eliiti kuuluvad isikud ei pruugi sündides kaasa saada erilisi isiksuslikke omadusi, küll võivad nad aga omada erilisi vaimseid omadusi, mis on eelkõige elukogemuse ja treeningu tagajärg. Mõned teoreetikud on arvamusel, et tõeline eliit kerkib esile siis, kui ajaloolises missioonis osalejad veenduvad selles, et ainult nemad suudavad missiooni korralikult läbi viia. Neid tuntakse kui ametisolijaid, kes on ühiskonda valitsevates institutsioonides võtmepositsioonidel ja kes kollektiivselt moodustavad eliidi. Eliiti võib defineerida veel kui valitsejate gruppi, kelle võimuses on omastada vahendeid mitte-eliidilt, kes omakorda moodustavad selgepiirilise organisatsioonilise aparaadi.

Tänapäeva moodsas ühiskonnas eksisteerib avatud eliidi printsiip. Demokraatliku riigikorra puhul on juurdepääs võimule põhimõtteliselt avatud igaühele. Pluralistlikus ühiskonnas moodustavad juhtkihi erinevad juhtimis- ja valitsemisfunktsioone kandvad ning omavahel konkureerivad juhtgrupid. Autoritaar-totalitaarsetes ühiskondades toimub eliidi moodustumine teisiti kui demokraatlikes riikides, alludes teistele ühiskondlikele seaduspärasustele.