Fovism

Fovism on 20. sajandi alguses välja kujunenud kunstivool, mis on omane foovide rühmitusse kuulunud prantsuse kunstnikele.

Foovide esimene ühisnäitus toimus 1905. aasta Pariisi Sügissalongis.^[1] Nime võlgnevad foovid kunstikriitik Louis Vauxcelles'i märkusele, kes arvas end olevat nende teoste keskel kui "metsikute loomade seas" (pr k "parmi les fauves").^[2]

Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed, näiteks valguse ja varjuga modelleerimise ning objektidele ainuomaste värvide kujutamise. Nende peaeesmärgiks sai kunstniku enese tunnete ja meeleolude, mitte nähtavate asjade jäljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest.

Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks.

Foovid püsisid suhteliselt ühtsed 1907. aastani, mil enamik senistest liikmetest haarasid kinni uutest väljakutsetest ja läksid edasi teist teed.

Fovismil on 20. sajandi kunstile suur mõju. Foove peetakse ekspressionismi eelkäijateks, kuid näiteks Georges Braque pöördus hoopis kubistliku stiili poole.