Ideoloogia

Ideoloogia on kogum ideid (mõtteid, plaane, hinnanguid, huvisi, eelistusi, väärtusi, hoiakuid jne), mis on organiseeritud süstemaatilisel viisil ning juhivad inimeste või nende gruppide poliitilist tegutsemist. Ideoloogiad on filosoofilise või propagandistliku suunaga.

Mõiste "ideoloogia" algkujundi osad pärinevad antiiksest filosoofiast. Eidos'el ehk ideel oli Platonil ka poliitiline mõõde ning logos viitas kõige muu hulgas ka inimestevahelisele teavitamisele ja suhtlemisele.^[viide?]

Termini "ideoloogia" võttis 1797. aastal kasutusele või õieti "leiutas" prantsuse filosoof Destutt de Tracy, kes tähistas sellega ideid käsitlevat teadust. Terminit kasutatakse mitmes tähenduses, millest mõned on neutraalsed, mõned väärtustavad või on hinnangulised.

• Ideoloogia kõige nõrgemas või neutraalsemas tähenduses võib väljenduda mõne isiku maailmavaates, suhtumises igapäevases elus toimuvasse. Tegemist on klassikalise arusaamaga ideoloogia toimimisest: see rakendub ilma subjekti enda teadmata tema ja ta kaaslaste hoiakutele ning kujundab neid, aidates niimoodi kaasa ideoloogia kui väärtuste süsteemi väljakujunemisele ja sõnastamisele. Ideoloogia oleks selles tähenduses hoiakute ideeline alus, teoreetiline konstruktsioon ühiskonnas valitsevatest hoiakutest.
• Ideoloogia kui filosoofiliselt käsiteldav väärtuste süsteem, ka poliitiline ideoloogia. Siin on tegemist termini võrdlemisi neutraalse kasutusega, ideoloogia kui tervikliku ja teadlikult väljakujundatud süsteemiga, mis on läbi konsensuse ühiskonnas valdavaks tunnistatud. Selles tähenduses võib ideoloogiaks pidada näiteks inimõigusi, ühiskondlikku lepet vms.
• Ideoloogia kui valitseva klassi survevahend ühiskonnale, eriti marksistlikus käsitluses. See tähendus hindab ideoloogiat enamasti halvustavalt või väärtustab seda üleminekunähtusena: ideoloogia on ebaloomulike ühiskondlike suhete toimimise viis, mis on ohtlik ja mida pruugitakse enamasti alamate klasside represseerimise eesmärgil. Praktikas viis ideoloogia klassiiseloomu rõhutamine kommunistlikud riigid oma alamaid ja välismaailma kurnavale ideoloogilisele võitlusele ning järelmina osutus see (ideoloogiasõda) oluliseks komponendiks ühtlasi nii psühholoogilises kui ka külmas sõjas Ida ja Lääne vahel.