Kanoonik

Kanoonik (ladina keeles canonicus 'reeglikohane') on alates 4. sajandist kasutusel olev tiitel, mis kirjeldab piiskopikiriku või katedraali vennaskonna juures elavat vaimulikku.^[1]

Kanoonik aitab koos kirikuvennaskonnaga igapäevases kirikutegevuses kas toompraosti või piiskoppi. Ilmikvendadest ja teistest vaimulikest on vahel oma tegude või saavutuste eest ka mingi katedraali või kiriku aukanoonik tehtud. Kanoonikud on ajalooliselt elatunud kiriku sissetulekutest.^[2]