Kokaiin

Kokaiin (C₁₇H₂₁NO₄), argikeeles ka koka, on kristalliline tropaanalkaloid, mida saadakse kokapõõsa lehtedest. See on kesknärvisüsteemi stimulant (erguti) ja söögiisu vähendaja, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ja suurenenud energia tunde.

Kokaiin võib olla psühholoogiliselt sõltuvust tekitav ning selle omamine, kasvatamine ja levitamine on üle maailma keelatud. Kokaiini regulaarsel tarvitamisel areneb välja kokainism.

Kokapõõsa lehe ergutavad omadused olid teada juba vanadele Peruu ja muu Kolumbuse-eelse Lõuna-Ameerika rahvastele. Lääne ühiskonnas on olnud kokaiin vastandkultuuri osaks üle sajandi; seda on kasutanud mitmed intellektuaalid, kunstnikud ja muusikud, sealhulgas Arthur Conan Doyle, Sigmund Freud ja Ulysses Grant. Mitu aastakümmet sisaldas kokaiini ka Coca-Cola.

1998. aastal kasutas kokaiini umbes 1,7 miljonit ameeriklast.^[1]

Kokaiini eraldas esimest korda 1855 saksa keemik Friedrich Gaedcke. Ta nimetas selle erütroksülliiniks. Isolatsiooniprotsessi lihtsustas Albert Niemann.