Koraan

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Koraan (araabia keeles أَلْقُرآن al-qur'ān) on islami püha raamat. Koraan sisaldab Allahi ilmutusi Muhammadile ajavahemikul 610–632. Sõna "koraan" täpne tähendus pole teada. Kõige sagedamini loetakse selleks '(ette) lugema', aga esineb ka allikaid, mis tõlgivad seda kui 'koguma' või 'kokku siduma'.

See on Raamat, milles ei ole midagi kahtlemisväärset ja mis on teejuhiks jumalakartlikele,
neile, kes usuvad seda, mis on salajas, peavad palvust ja jagavad almust sellest, mis me neile osaks oleme andnud;
neile, kes usuvad seda, mis on ilmutatud sulle ja mis läkitatud enne sind, ning on veendunud, et on olemas tulevane elu. (2. suura).

Koraani panid araabia keeles kirja Muhammadi lähikondlased. Pärast Muhammadi surma 632. aastal koguti ülestähendused paarikümne aasta vältel kokku. Hiljem täiendati neid punktuatsiooni ja täishääliku- ehk vokaalimärkidega, mida algne araabia kiri ei sisaldanud.

Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks. Kõik suurad algavad märkega ilmutuse saamise asukoha kohta (Meka või Mediina). Suurade pikkus on väga erinev: alguses on peatükid pikemad, lõpu poole lühemad. Suurad jagunevad värssideks (آية āyah, mitmuses آيات āyāt). Pikim, teine peatükk, sisaldab 286 värssi; lühimad, 103., 106. ja 108. ainult 3 värssi.

Koraani struktuur ei ole kronoloogiline nagu näiteks piiblil. Peamiselt sisaldab koraan käske ja hoiatusi, lugusid on vähem.

Kuna koraanis sisalduvad vihjed on harimatule inimesele sageli mõistetamatud, on koraani lugemisel vajalikud selle sisu tõlgendused. Peamiselt loodi tõlgendused islami esimestel sajanditel, aga mõned õpetlased tegelevad sellega ka tänapäeval. On olemas erinevaid tõlgendusi, aga neid kõiki loetakse võrdselt õigeks. Koraaniteaduslikust vaatenurgast esineb tänapäeval seitse koraani tõlgendust, millest igaühte on võimalik lugeda kahte moodi. See annab muslimeile võimaluse koraani mõista 14 eri moel.

Koraani ettelugemine on kujunenud omaette kunstiks. Tavaline asend selleks on istudes ristijalu, kummardununa üle sülle või spetsiaalsele madalale lauakesele asetatud raamatu. Loetakse rütmiliselt, kerega väikesi ringe tehes. Koraani lugemine on muslimeile meditatiivne tegevus, mida ei saa teha suvalisel ajal suvalises kohas.

Islamimaailmas valitseb seisukoht, et koraani ei ole võimalik tõlkida – ainult araabiakeelne originaal on õige ja usklikule sobiv. Seetõttu loevad ka araabia keelt mitteoskavad muslimid koraani tavaliselt araabia keeles.

Esimese võõrkeelena tõlgiti koraan ladina keelde 1143. aastal. Tänapäeval on koraan tõlgitud kõigisse suurematesse keeltesse. Eestikeelne tõlge ilmus kirjastuselt Avita 2007. aasta detsembris, tõlkis Haljand Udam. Esialgne tiraaž oli 2000 eksemplari; esimesed 1000 eksemplari müüdi läbi mõne tunniga.

2012. aastal valmis Afganistanis maailma suurim koraan. Selle lehekülgede suurus on 2,28 × 1,55 meetrit ja see kaalub 500 kilogrammi. Kalligraaf Mohammad Sabir Khedril ja tema üheksal õpilasel kulus raamatu valmistamiseks viis aastat.^[1]