Kurbus

Osa artiklitest teemal
Emotsioonid
Ahastus Alandus Apaatia Armastus Armukadedus Aukartus Ekstaas Empaatia Enesekindlus Entusiasm Erutus Eufooria Frustratsioon Haletsus Himu Hirm Huvi Häbelikkus Häbi Igavus Iha Imestus Julgus Kadedus Kannatus Kahetsusvalu Kirg Kahetsus Kibestumus Kindlameelsus Kurbus Kiindumus Lein Lootus Masendus Meeleheide Muretsus Nauding Ootusärevus Pettumus Paanika Piinlikkus Põlgus Raev Rahulolu Rõõm Süütunne Saudade Schadenfreude Šokk Tänulikkus Tüütus Uhkus Usaldus Usaldamatus Uudishimu Vaenulikkus Vastikus Viha Vihkamine Õudus Õnnelikkus Äng Ärevus Üksindus Üllatus
v r

Kurbus on emotsionaalne valu. Kurbusega seostuvad millegi või kellegi kaotus, meeleheide, pettumus, abitus.

Kurb inimene on tavaliselt vaikne, võib olla uimane ja eemalduda teistest inimestest. Tugeva kurbuse väljundiks on depressioon. Tihti väljendatakse kurbust nutuga.

Kurbus kuulub Paul Ekmani kirjeldatud kuue põhiemotsiooni hulka. Sinna kuuluvad veel rõõm, viha, üllatus, hirm ja vastikus.^[1]

Kurbus on normaalne inimese tundmus. Kurbust on kogenud kõik inimesed. Inimene reageerib kurbusega ebameeldivatele sündmustele – töökohalt koondamine, lapse haigestumine, esivanema surm, tulevikuplaanide nurjumine.

Kurbust on võimalik täheldada peale inimese ka teistel kõrgematel imetajatel: koeral pärast peremehe surma, täkul pärast kastreerimist.

Kurbusel on oma ratsionaalne tähendus: kurbuse olemasolu käivitab liigikaaslasel liigikaitse instinkti ja juhib tähelepanu asjaolule, et liigikaaslane vajab abi või toetust.

Kurbuse ajaline kestus on oluline kriteerium, mille järgi saab otsustada kurbuse käes kannatava inimese abivajaduse üle. Kuid see ajaline kestus sõltub suuresti kultuurilistest oludest. On kultuure, kus abikaasa surmajärgset kurbust peetakse kuu aja jooksul normaalseks. Kuid on ka kultuure, kus lähedase surm on juba järgmisel päeval unustatud.