Loomeprotsess

See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Looming. Lisateavet artikli arutelust

See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Miks see märkus siin on?) (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel räägib loomeprotsessist; loomeprotsessi tulemuse kohta vaata artiklit looming.

Loomeprotsess (inglise keeles creative process, saksa keeles kreativer Prozess), ka looming, on originaalse tulemuseni jõudmine.

Loomeprotsess rajaneb loovusel.

Loomeprotsessi tulemus on looming.

Loomeprotses kujutab endast tavaliselt sihipärast uute materiaalsete ja vaimsete väärtuste loomist.

Loomeprotsessi võib mõista sammude ahelana, mis on vajalik probleemi lahendamiseks. Kuna neid samme läbitakse tavaliselt mitu korda, räägitakse loomeprotsessist ka kui iteratiivsest protsessist.

Loomeprotsessi tulemuseks on tavaliselt mõistuse abil tunnetatav stabiilne tulemus, mille saavutamine toimub tavaliselt vertikaalse ehk konvergentse mõtlemise (kord, eesmärgid, reeglid, arvestused, loogika) ja lateraalse ehk divergentse mõtlemise (kaos, vabadus, juhus, spontaansus) koosmõjus.

Loomeprotsess on seotud tegelikkuse või nähtumuse tunnetuse ja kujutlusega. Loomeprotsess võib esineda kõikides inimtegevuse valdkondades.

Platon käsitles loomeprotsessi kui "jumalikku ekstaasi", Friedrich Schelling ja Eduard Hartmann kui "teadvusetu elustavat hingust", Henri Bergson kui "müstilist intuitsiooni", Sigmund Freud kui "instinktide avaldumist". Loomeprotsessist võtavad osa inimese kõik vaimsed jõud, eriti kujutlusvõime, selles esinevad ka õppimise ja mängu elemendid. Loomeprotsessi on subjektiivselt kirjeldatud ka matemaatiku Henri Poincaré poolt, kuid nende süstematiseerimise ja võrdlemiseni on jõutud palju hiljem.^[1][2]