Lorentzi teisendus

Diagramm 1. Suure kiirendusega vaatleja vaade aegruumile aegruumi trajektoori kõrval.

Vertikaalne suund kujutab aega. Horisontaalne kujutab ruumi, punktiirjoon on vaatleja trajektoor aegruumis. Diagrammi alumine neljandik tähistab vaatlejale nähtavaid sündmusi. Ülemine neljandik tähistab vaatlejale tulevikus nähtavaid sündmusi. Pisikesed punktid on suvalised sündmused aegruumis.

Punktiirjoone kallak (hälve vertikaalsusest) näitab vaatleja suhtelist kiirust. Pane tähele, kuidas vaade aegruumile muutub, kui vaatleja kiirendab

Lorentzi teisendus (hollandi füüsiku Hendrik Lorentzi järgi) on aegruumi teisendus erirelatiivsusteoorias, millega seotakse kahe erineva inertsiaalses taustsüsteemis paikneva vaatleja mõõtmistulemused.^[1]

Sarnaselt klassikaliste Galilei teisendustega Newtoni füüsikas sisaldavad Lorentzi teisendused ruumi pöördeid (koordinaattelgede pööramine alguspunkti ümber). Fundamentaalne erinevus Galilei ja Lorentzi teisenduste vahel seisneb selles, kuidas viimastes teineteise suhtes erineva kiirusega liikuvaid vaatlejaid kirjeldatakse: relatiivsusteoorias on ajaühikud, ruumilised pikkused ning sündmuste ajaline järjestuski erinevate kiirustega liikuvate vaatlejate jaoks erinevad. Viimane tuleneb asjaolust, et valguse kiirus kõigi vaatlejate jaoks alati ühesugune on.

Kiiruste korral, mis on valguse kiirusest tunduvalt väikesemad, kattuvad Lorentzi teisendused hästi vastavate Galilei teisendustega. Viimane on kooskõlas üldisema faktiga, et erirelatiivsusteooria saab väikestel kiirustel Newtoni mehaanikaga peaaegu identseks.

↑ Misner, Thorne, Wheeler Gravitation (1973), lk 66

[1] Misner, Thorne, Wheeler Gravitation (1973), lk 66

[1]