Marss

See artikkel räägib planeedist. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Marss (täpsustus).

Marss

Pildistatud Hubble'i kosmoseteleskoobiga 26. juunil 2001
Orbiidi omadused
Afeel	249,2 miljonit km (1,66 aü)
Periheel	206,7 miljonit km (1,38 aü)
Keskmine kaugus Päikesest	227 900 000 km (1,52 aü)
Kaugus Maast	55–400 mln km
Orbiidi ekstsentrilisus	0,0934
Tiirlemisperiood	687 Maa ööpäeva
Sünoodiline periood	779,96 Maa ööpäeva
Orbitaalkiirus	24,007 km/s
Orbiidi kalle ekliptika tasandi suhtes	23°59'[1]
Füüsikalised omadused
Diameeter	6750 km
Pindala	144 798 500 km2
Ruumala	1,6318×1011 km3
Mass	6,4219*1023 kg
Tihedus	3,933 g/cm³
Raskuskiirendus ekvaatoril	3,711 m/s²
Paokiirus	5,027 km/s
Pöörlemisperiood	24 tundi 39 minutit
Pöörlemiskiirus ekvaatoril	241,17 m/s
Pinnatemperatuur	+25 kuni −125 °C
Kaaslasi	2

Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist. Marss sai nime Rooma sõjajumala järgi ning seda hüütakse punaseks planeediks, sest planeedi pinnal laialt levinud raud(III)oksiid annab sellele punase värvuse.^[2] See on Maa tüüpi planeet, millel on õhuke atmosfäär ja pinnavormid, mis meenutavad Kuu kraatreid ja Maal esinevaid orgusid, kõrbeid ja polaaralasid.

Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune (vastavalt 23°59' ja 23°27')^[1], ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Planeedil asuvad Olympus Mons, mis on suurim vulkaan ja kõrguselt teine mägi Päikesesüsteemis, ning Valles Marineris, mis on üks suurimaid kanjoneid. Marsil on kaks kuud, Phobos ja Deimos, mis on väikesed ja ebakorrapärase kujuga ning teadlased arvavad, et need võivad olla asteroidid, mis on Marsi orbiidile jäänud.^[3]

Enne esimest möödalendu Marsist, mille sooritas Mariner 4, spekuleeriti, et selle pinnal võib olla vedelat vett. Marineri möödalennul tehtud pildid kujutasid vastupidi oodatule kõrbelist ja tühja planeeti, millelt vett ei leitud. Hilisematel mehitamata missioonidel on leitud tõendeid, et Marsil olid kunagi suured alad veega kaetud. 2005. aastal leiti poolustelt jääd ning kulgur Spirit leidis ühest proovist veemolekule. Phoenixi maandur leidis 2008. aastal planeedilt vett ning NASA teatas 28. septembril 2015, et leidis Marsi pinnalt voolavat soolast vett.^[4][5]

Marsil tegutsevad seitse kosmoseaparaati, millest kuus asuvad orbiidil ja üks planeedi pinnal. Orbiidil tiirlevad 2001 Mars Odyssey, Mars Express, Mars Reconnaissance Orbiter, ExoMars Trace Gas Orbiter, MAVEN ja Mars Orbiter Mission ning planeedi pinnal on Curiosity.^[6]

Teleskoobiga on see Maast poole väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 15–17 aasta tagant suure vastasseisu ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55–60 mln km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus.