Meditsiinisemiootika

Meditsiinisemiootika on valdkond, mis tegeleb haigustega seotud märkide ja sümptomitega.

See on üks vanemaid semiootika harusid.

Näiteks üks meditsiinisemiootiline märkide jaotus: prognostilised, anamnestilised, diagnostilised ja patognomoonilised märgid (King 1982: 80–81).

Termini 'semiootika' (kujul semeiotics) esmakordne kasutus inglise keeles pärinebki arstilt, Henry Stubbe'ilt (aastast 1670), kes vastandas semiootika füüsikale ehk semiootilise arstiteaduse füüsikalisele (jaotus, mille John Locke oma 1690. aasta töös An Essay Concerning Human Understanding üldistas).

18. sajandil ja 19. sajandi esimesel poolel oli meditsiinisemiootika semiootika kõige arendatum osa. Ühtaegu oli patoloogiline semiootika (märgiõpetus) arstihariduse tähtis osa. Kirjutati: "Ilma semiootikata on haigusteõpetus arstile praktiliselt kasutu".^[1]