Paali keel

Paali (pāḷi, pāli) ehk maaghadhi (paali: māgadhī) keel kuulub indoeuroopa keelkonna indoiraani keelerühma. Paali keel on seotud vana indoaarija ja sanskriti dialektidega, kuid otseselt ei pärine kummasti neist.^[1] Paali keel oli nüüdisajal Bihāri aladel asunud Maghada kuningriigi riigikeeleks. Tänapäeval on paali keel theravaada budismi ametlik keel, kuna Tipiṭaka ehk Paali kaanon, mis on Buddha õpetuste ainsana säilinud täielik kogumik, on kirja pandud just paali keeles.

Kommentaariumide kohaselt rääkis Buddha kaanoni keelt, mis on algkeel (mūla-bāsā = mūla 'juur', bhāsā 'keel') ehk māgadhī, st paali keel.^[2] Enamik Sri Lankal elavaid Buddha munki on suutelised paali keelt täiesti vabalt rääkima.^[viide?]

Tänapäeva keeleuurijate arvates võis paali keel kujuneda maagadhi keele ja teiste I aastatuhande teise poole e.m.a praakritite baasil. Ašoka-järgses Indias võis paali keel mingil määral olla üldkasutatava ametliku keele staatuses.^[3] Paali keel pärineb India poolsaarelt kuid tänapäeval on paali keele peamisteks õppimiskeskusteks Birma, Sri Lanka, Tai, Laos ja Kambodža.^[4]^[5]

Kuna Buddha õpetas paali keeles, on ka tema kõiki õpetusi sisaldav kogu Tipiṭaka kirja pandud paali keeles.^[6]

Paali keel oli Buddha eluajal kasutusel vaid kõnekeelena, millel oma kirjakeel puudus. Riikides, kus paali keelt õpitakse, kasutatakse paali keele kirjutamisel kohalikku kirjakeelt, milleks Indias on nāgarī, Sri Lankal singali, Birmas birma, Tais kambodža ja Inglismaal rooma.

Paali keel on sarnane sanskriti keelega, kuid ei tulene sellest (nagu ka eesti keel ei tulene soome keelest). Morfoloogilistele ja leksikaalsetele tunnustele tuginedes tõdeb Oberlies,^[7] et pāḷi ei saa olla veedade keele otsene jätk. Geiger^[8] ja Pischel^[9] rõhutavad pāḷi keele lähemat seost pigem veedade kui klassikalise sanskritiga, samas nõustudes, et sanskritist ei saanud pāḷi keel tuleneda. Eeldades, et kõik praakritid ei pärine ühest ja samast allikast, pooldavad osad teadlased veedade ja praakritite paralleelse arengu hüpoteesi.^[10] Teised seevastu näevad neid (sisuliselt) veedade keelest tulenevatena.^[11] Kõiki asjaolusid arvesse võttes võib eeldada, et tõde asub kusagil nende oletuste vahel. Üldiselt on aga paali iidsus kesk-indoaaria keelte seas ja sanskritist sõltumatud grammatilised traditsioonid põhjuseks, miks pāḷi on praakrititest eraldatud.^[12]

↑ "Encyclopedia Britannica".
↑ K. R. NORMAN (1983). PALI LITERATURE. A HISTORY OF INDIAN LITERATURE.
↑ https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/etview_html.php?sq=John McAfee&lang=et&q=Paali_keel
↑ "Pali language".
↑ "Ethnologue".
↑ "Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia".^{[alaline kõdulink]}
↑ Oberlies, T. (2007). Aśokan Prakrit and Pāli: D. Jain & G. Cardona (Eds.), The Indo-Aryan Languages. Routledge. Lk 161–203.
↑ Geiger, W. (1956). Pali literature and language (B. Ghosh, Trans.; 2nd ed.) University of Calcutta (original work published 1916). Lk 1.
↑ Pischel, R. (1957). Comparative language of the Prākrit languages (S. Jhā, Trans. Motilal Banarsidass. Lk 4.
↑ Geiger, W. (1956). Pali literature and language (B. Ghosh, Trans.; 2nd ed.) University of Calcutta (original work published 1916). Lk 1.; Norman, K. R. (1983). Pāli literature: Including the canonical literature in Prakrit and Sanskrit of all the Hīnayāna schools of Buddhism. Otto Harrassowitz. Lk. 7.; Pischel, R. (1957). Comparative language of the Prākrit languages (S. Jhā, tõlk.) Motilal Banarsidass. Lk. 4.
↑ Woolner, A. C. (1999). Introduction to Prakrit. Motilal Banarsidass. Lk. 3.; Von Hinüber, O. (2001). Das ältere Mittelindisch im Überblick (2nd ed.) Österreichische Akademie der Wissenschaften. Lk 43.
↑ Klein, J., Joseph, B. & Fritz, M. (Eds). (2017). Handbook of comparative and historical Indo-European linguistics. De Gruyter Mouton, lk 319.

[1] "Encyclopedia Britannica".

[2] K. R. NORMAN (1983). PALI LITERATURE. A HISTORY OF INDIAN LITERATURE.

[3] ttps://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/etview_html.php?sq=John McAfee&lang=et&q=Paali_keel

[Pali-4] "Pali language".

[5] "Ethnologue".

[ENBE-6] "Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia".^{[alaline kõdulink]}

[7] Oberlies, T. (2007). Aśokan Prakrit and Pāli: D. Jain & G. Cardona (Eds.), The Indo-Aryan Languages. Routledge. Lk 161–203.

[8] Geiger, W. (1956). Pali literature and language (B. Ghosh, Trans.; 2nd ed.) University of Calcutta (original work published 1916). Lk 1.

[9] Pischel, R. (1957). Comparative language of the Prākrit languages (S. Jhā, Trans. Motilal Banarsidass. Lk 4.

[10] Geiger, W. (1956). Pali literature and language (B. Ghosh, Trans.; 2nd ed.) University of Calcutta (original work published 1916). Lk 1.; Norman, K. R. (1983). Pāli literature: Including the canonical literature in Prakrit and Sanskrit of all the Hīnayāna schools of Buddhism. Otto Harrassowitz. Lk. 7.; Pischel, R. (1957). Comparative language of the Prākrit languages (S. Jhā, tõlk.) Motilal Banarsidass. Lk. 4.

[11] Woolner, A. C. (1999). Introduction to Prakrit. Motilal Banarsidass. Lk. 3.; Von Hinüber, O. (2001). Das ältere Mittelindisch im Überblick (2nd ed.) Österreichische Akademie der Wissenschaften. Lk 43.

[12] Klein, J., Joseph, B. & Fritz, M. (Eds). (2017). Handbook of comparative and historical Indo-European linguistics. De Gruyter Mouton, lk 319.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]