Peeter I

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2010) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Peeter I
Peeter I (Jean-Marc Nattieri õlimaal, 1717)
Isamaa isa ja ülevenemaaline keiser
Ametiaeg 2. november 1721 – 8. veebruar 1725
Järgnev	Katariina I
Vene tsaar
Ametiaeg 7. mai 1682 – 2. november 1721
Eelnev	Fjodor III
Isikuandmed
Sünniaeg	6. juuni 1672 Moskva, Vene tsaaririik (tänapäeva Venemaa)
Surmaaeg	8. veebruar 1725 (52-aastaselt) Peterburi, Venemaa keisririik (tänapäeva Venemaa)
Abikaasa	Jevdokija Lopuhhina Katariina I
Vanemad	Aleksei I Mihhailovitš Natalja Narõškina
Lapsed	Aleksei Petrovitš Anna Petrovna Jelizaveta Petrovna Natalja Petrovna
Sugulased	Romanovid
Elukoht	Peeter-Pauli katedraal, Peterburi, Venemaa (viimne puhkepaik)
Autogramm

Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721. aastast kuni surmani. Peeter I oli tsaar ja keiser Romanovite dünastiast, mis valitses aastail 1613–1917.

Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid, kes orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse.

Aastani 1689 valitses regendina (monarhi asemikuna) Peetri poolõde Sofja Aleksejevna, aastatel 1682–1696 oli Peeter I troonil koos poolvenna Ivan V-ga (kuni viimase surmani).

Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja heade juhiomadustega, kuid ägeda loomuga inimene.

Oma peaeesmärgiks pidas ta Venemaa muutmist euroopalikuks suurriigiks. Selleks tuli jagu saada majanduse ja kultuuri mahajäämusest, milleks kasutas esimesena ajude äravoolu soodustamist arenenud Euroopa riikidest.