Rannarootslased

Rannarootslased (harvem ka eestirootslased, rootsi keeles estlandssvenskar, endanimetus ka aibofolket) olid Eestis keskajast kuni 1944. aastani elanud rootsi keele eestirootsi murret (rannarootsi keel) kõnelevad inimesed. Vähemal määral tarvitatakse sõna tänapäeval Eestis ja Rootsis elavate rannarootslaste järeltulijate kohta.

Rannarootsi asustusalad, oma kõnepruugis Aiboland, paiknesid peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Kuni 20. sajandi alguseni olid täiesti rootsikeelsed alad Ruhnu, Vormsi, Osmussaar ja Pakri saared. Noarootsi poolsaarel, valdavas osas endisest Noarootsi vallast, Naissaarel ja Vihterpalus oli selleks ajaks tekkinud rootsi-eesti segaasustus.

Eestis elab hinnanguliselt 200–500 eestirootslast või nende järeltulijat.^[1][2]