Soontaimed

Soontaimed Fossiilide leiud: varajane Silur – tänaseni
Harilik mänd (Pinus sylvestris)
Taksonoomia
Soontaimed Tracheophyta Koldtaimed Lycopodiophyta Sõnajalgtaimed Pteridophyta Seemnetaimed Spermatophyta Paljasseemnetaimed Pinophyta Palmlehiktaimed Cycadophyta Hõlmikpuutaimed Ginkgophyta Vastaklehiktaimed Gnetophyta Katteseemnetaimed ehk õistaimed Magnoliophyta

Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.

Soontaimede nimetus tuleneb juhtkudede ehk soonte olemasolust neil taimedel. Teistel, soonteta taimedel juhtkimbud puuduvad.

Juhtsooned on puidukiude (ksüleemi) ja niinekiude (floeemi) sisaldavad taimekoed, mille kaudu liiguvad taime sisemuses vesi, mineraalid ja fotosünteesi saadused. Juhtsooned võimaldavad taime organitel spetsialiseeruda ja suuremaks kasvada. Kõik soonteta taimed on üsna pisikesed.

Soontaimede elutsükli peamise osa moodustab sporofüüdifaas, mis on diploidne, igas rakus on kaks komplekti kromosoome. Ainult lühike gametofüüdifaas on haploidne. Seevastu soonteta taimede elutsükli peamise osa moodustab gametofüüdifaas, kus igas rakus on ainult üks komplekt kromosoome. Näiteks sammaltaimedel on ainult eoskupar ja selle jalg diploidsed.

Seega on soontaimedel toimunud rõhuasetuse muutus: enamik elust ei toimu haploidses, vaid diploidses faasis. See võib olla põhjustatud asjaolust, et keerukamad diploidsed struktuurid suudavad tõhusamalt eoseid levitada. Teiste sõnadega: kui sammaltaimesarnane taim kasvatas endale suurema, keerulisema ja vastupidavama eoskuprajala, siis suutis ta kasvatada ka rohkem eoseid ning neid kaugemale levitada. Pikkamööda arenesid diploidsele struktuurile oma juured ja tekkis puitunud tugistruktuur, mis omakorda võimaldas haruneda ja rohkem eoseid kasvatada, lõpuks suurenes järjest selle osa pindala, milles toimus fotosüntees.