Surmanuhtlus

Surmanuhtlus on inimese karistamine tema surmamisega.

Jurisprudentsis peetakse surmanuhtlust kõrgeimaks (või ka erakorraliseks) karistusmääraks.

Tänapäeval suhtutakse paljude riikide õigusruumis surmanuhtlusse erinevalt. Nii võib eristada riike, kus

• karistusseadustikus on surmanuhtlus määratav ja seda ka rakendatakse;
• surmanuhtlus on nähtud ette, kuid ainult sõjaajal;
• surmanuhtlus on nähtud ette, kuid seda ei rakendata praktikas;
• surmanuhtlus on nähtud ette, kuid selle rakendamisele on kehtestatud ametlik moratoorium;
• surmanuhtlusest on täielikult loobutud ja see on õigusaktidest kõrvaldatud.

Inimõiguste eest võitleva organisatsiooni Amnesty Internationali andmetel hukati 2005. aastal 22 riigis kokku 2148 inimest. Hiina Rahvavabariigis pandi Amnesty Internationali aruande kohaselt 2005. aastal toime 1770 hukkamist, kuid inimõigusaktivistide andmetel on see arv palju suurem (nt koguni üle 8000).

Lääneriikidest kasutatakse surmanuhtlust karistusviisina USA-s (mitte kõikides osariikides) ja Iisraelis, demokraatlikes riikides on see samuti mitmel pool kasutusel (nt Egiptus, India, Sri Lanka, Tai, Singapur, Hiina Vabariik, Jaapan).