"Gone with the Wind" | |
---|---|
![]() Filmiplakat | |
Žanr |
draamafilm sõjafilm |
Režissöör | Victor Fleming |
Stsenarist | Sidney Howard |
Operaator | Ernest Haller |
Helilooja | Max Steiner |
Peaosades |
Vivien Leigh Clark Gable Leslie Howard Olivia de Havilland Hattie McDaniel |
Produtsent | David O. Selznick |
Levitaja | Selznick International |
Aasta | 1939 |
Esilinastus |
15. detsember 1939 (Atlanta) |
Kestus | 238 minutit |
Riik | Ameerika Ühendriigid |
Keel | inglise |
Eelarve | 3,85 miljonit dollarit |
Piletitulu | >390 miljonit dollarit |
Ametlik veebileht | |
IMDb profiil | |
Filmiveebi sissekanne |
"Tuulest viidud" ("Gone with the Wind") on 1939. aastal valminud Ameerika Ühendriikide mängufilm, mis põhineb Margaret Mitchelli 1936. aasta samanimelisel romaanil. Filmi tootis David O. Selznicki Selznick International Pictures ja lavastas Victor Fleming. Peaosi mängivad Vivien Leigh (Scarlett), Clark Gable (Rhett), Leslie Howard (Ashley) ja Olivia de Havilland (Melanie). Filmimuusika autor on Max Steiner.
Filmi tootmine sattus kohe alguses raskustesse. Filmimine viibis kaks aastat, kuna Selznick soovis kindlustada Rhett Butleri rolli Gable'ile ning Scarlett O'Hara rolli soovijaid oli koguni 1400. Scarletti rolli kandideerisid teiste seas Joan Crawford, Norma Shearer ja Katharine Hepburn. Sidney Howardi kirjutatud algset stsenaariumi parandati palju, et kohandada see sobivale pikkusele. Võtted algasid 26. jaanuaril 1939 ja lõppesid 1. juulil. Algne lavastaja George Cukor vallandati varsti pärast võtete algust ja uueks lavastajaks määrati Victor Fleming, kes väsimuse tõttu andis lavastamise mõneks ajaks üle Sam Woodile.[1]
Film esilinastus 15. detsembril 1939 Atlantas Loew's Grand Theatre'is, kuhu oli kogunenud umbes 300 000 inimest.[2] Filmi pälvis kriitikutelt positiivseid hinnanguid, kuid mõned leidsid, et film on oluliselt puudulik ja ülespuhutud. Kiideti rollijaotust ja paljud kriitikud arvasid, et oli Vivien Leigh sobis Scarletti rolli ülimalt hästi.[3][4] 1940. aasta Oscarite jagamisel sai film 13 nominatsioonist kaheksa auhinda, sh parima filmi, parima lavastaja, parima kohandatud stsenaariumi ja parima naispeaosatäitja kategoorias.[5] Parima naiskõrvalosatäitja auhinna võitnud Hattie McDaniel oli esimene Oscariga pärjatud afroameeriklane.[6] Filmi oli tohutult populaarne. See on kõigi aegade suurimaga kassatuluga film, kui arvesse võtta inflatsiooni.[6]
Samas on film pälvinud ka kriitikat. On ette heidetud, et see õigustab rassilisi stereotüüpe.[7]
Filmi peetakse üheks kõigi aegade parimaks. Ameerika Filmiinstituut valis selle 1998. aastal sajandi parimate filmide seas neljandale kohale.[8] Aastal 1989 tunnistati film kultuuriliselt oluliseks ning kanti USA Kongressi raamatukogu Riiklikku Filmiregistrisse.[6]
© MMXXIII Rich X Search. We shall prevail. All rights reserved. Rich X Search