Uudishimu

Osa artiklitest teemal
Emotsioonid
Ahastus Alandus Apaatia Armastus Armukadedus Aukartus Ekstaas Empaatia Enesekindlus Entusiasm Erutus Eufooria Frustratsioon Haletsus Himu Hirm Huvi Häbelikkus Häbi Igavus Iha Imestus Julgus Kadedus Kannatus Kahetsusvalu Kirg Kahetsus Kibestumus Kindlameelsus Kurbus Kiindumus Lein Lootus Masendus Meeleheide Muretsus Nauding Ootusärevus Pettumus Paanika Piinlikkus Põlgus Raev Rahulolu Rõõm Süütunne Saudade Schadenfreude Šokk Tänulikkus Tüütus Uhkus Usaldus Usaldamatus Uudishimu Vaenulikkus Vastikus Viha Vihkamine Õudus Õnnelikkus Äng Ärevus Üksindus Üllatus
v r

Uudishimu saab kirjeldada kui kvalitatiivset tunnust, mis avaldub avastamisel, uurimisel ja õppimisel ning mis on omane nii inimestele kui ka paljudele loomaliikidele.^[1] Teise definitsiooni järgi võib uudishimu seletada kui käitumist, mis on tingitud emotsionaalsest uudishimust. Uudishimu tekitab vajadust omandada uusi teadmisi.

Kuigi paljudel elusolenditel on kaasasündinud omadus olla uudishimulik, siis paljud teadlased on arvamusel, et seda ei tohiks kategoriseerida instinkti alla, sest uudishimul puudub selge toimimismuster. Pigem peetakse seda baasemotsiooniks: uudishimu saab väljendada mitmeti, aga instinktid on pigem kindlad ja varieeruvad vähem. Uudishimu on omane imikust raugani ning kergesti vaadeldav peale inimeste loomadel, näiteks kassidel, närilistel, hobustel ja ahvidel.