Veedad

See artikkel räägib hinduismi pühakirjadest; rahva kohta vaata artiklit Vedad (rahvas)

Veedad (sanskriti keeles veda ‘teadmine’) on hinduismi kõige varajasemad pühakirjad, millele omistatakse jumalik autoriteet. Veedad on šruti kirjanduse alustekstid ja veedakirjanduse hulka kuuluvad ka nende edasiarendused ja kommentaarid, braahmanad, aranjakad ja upanišadid.

Veedad jagunevad neljaks hümnide kogumikuks (sanskriti keeles saṃhitā), mis on loodud vanimas indoaarja keeles, nn veedade keeles. Nende täpne tekkimisaeg pole teada.

• Veedadest vanim, «Rigveeda» (sanskriti keeles ṛgveda ‘hümnide veeda’), pärineb ilmselt ajavahemikust 1500–1200 e.m.a ja koosneb 1028 hümnist (sanskriti keeles ṛj), mis on pühendatud erinevatele jumalatele ja mille loojateks peetakse muistseid rišisid. Neljandik «Rigveeda» hümnidest on pühendatud Indrale, samuti on palju hümne pühendatud Agnile.

• Vanuselt teiseks peetakse «Jadžurveedat» (yajurveda ‘loitsude veeda’), mis koosneb preestrite poolt ohvrirituaalidel kasutatud loitsudest ja lausumistest.
• Kolmas on «Saamaveeda» (sāmaveda ‘viiside veeda’), mille tekstid langevad suures osas kokku «Rigveeda» omadega, mis on aga eraldi koostatud selleks, et talletada selle hümnide meloodiad.
• Neljas veeda on «Atharvaveeda» (atharvaveda ‘atharvan-preestrite veeda’), mis koosneb erinevatest hümnidest, loitsudest ja manamistest ning tekkis teistest hiljem.

Veedade retsiteerimine rituaalsetel sündmustel ja kindlates elusituatsioonides oli braahmanite ülesanne ja neid anti edasi suulises traditsioonis. Veedade lugemine ja kuulamine oli lubatud ainult hinduistliku ühiskonna kolmele kõrgemale seisusele; teistel oli see surma ähvardusel keelatud.

Veedadel põhines veedade religioon, mis keskendus ohvririitustele, kuna jumalatele ohverdamisest sõltus muistsete indialaste uskumuste kohaselt nii kosmiline kui ka ühiskondlik kord. Veedade religioon oli polüteistlik ja selle põhjal kujunes välja hilisem hinduism. Veedadest on pärit paljud hinduismi jumalad, aga ka maailmavaatelised arusaamad, näiteks ühiskonna jagunemine seisusteks.^[1]

Eesti keeles ilmunud katkendeid Jaan Puhveli (1996, 2001), Linnart Mälli (1975) ja Ülo Valgu (1993, 1997) tõlkes.