Vesinik

See artikkel räägib keemilisest elemendist; kaheaatomilise molekuliga lihtaine kohta vaata artiklit Divesinik.

Vesinik (keemiline tähis H, ladina keeles hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.^[1] Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element.^[1] Tüüpiline mittemetall^[1].

Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemis kuulub ta 1. perioodi ja S-plokki. Teda paigutatakse mõnikord I rühma, mõnikord VII rühma, mõnikord mitte ühtegi rühma.^[1] Elektronkonfiguratsioon on 1s¹.^[1]

Vesinik on universumis (kuid mitte maakoores) kõige sagedasem element. Ta esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides.

Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794 ± 0,00007 g·mol⁻¹.

Maal ei esine tavalistes looduslikes tingimustes üheaatomilise molekuliga monovesinikku ehk atomaarset vesinikku H, küll aga divesinik ehk molekulaarne vesinik H₂, mis on normaaltingimustel värvitu ja lõhnatu gaas. Mõne keemilise reaktsiooni ajal esineb atomaarne vesinik siiski väga lühikese aja vältel. Molekulaarne vesinik on kõige väiksema molekulmassiga gaas, mis on Maal looduslikult levinud.