Frankokraatia

Frankokraatia (kreeka Φραγκοκρατία) ehk Latinokraatia (kreeka Λατινοκρατία); Veneetsia võimu all olnud Kreeka alade puhul ka Venetokraatia (Βενετοκρατία (Venetokratia) või Ενετοκρατία (Enetokratia)) on Neljandale ristisõjale järgnenud periood Kreeka ajaloos, mil peamiselt prantsuse ja itaalia päritolu ristisõdijad jagasid Bütsantsi mitmeks väiksemaks riigiks (Partitio terrarum imperii Romaniae).

Perioodi nimetus tuleb asjaolust, et õigeusklikud kreeklased kutsusid lääneeurooplasi halvustavalt frankideks^[1]. Perioodi kestus eri piirkondades oli tollaste ebastabiilsete poliitiliste olude tõttu väga erinev. Kui Joonia saared ja mõned üksikud kindlustused välja arvata, kestis Frankokraatia Kreekas Osmanite vallutuseni (14.–16. sajand).

Frankokraatia perioodil tekkinud riigid olid viimased ristisõdijate riigid Levandis.^[2]

↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Lock3 on ilma tekstita.
↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Lock4 on ilma tekstita.

[Lock3-1] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Lock3 on ilma tekstita.

[Lock4-2] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Lock4 on ilma tekstita.

[1]

[2]