Grupivalik

Grupivalik ehk grupiselektsioon või rühmavalik on üks evolutsioonimehhanisme, mille järgi ei toimu looduslik valik indiviidi, vaid grupi tasemel. Teisisõnu on tegemist valikuga, mille korral grupi kollektiivne kohasus on suurem üksikisendite individuaalsest kohasusest. Enamasti eeldab see altruistlikke suhete olemasolu või nende arenemist rühma liikmete vahel.^[1]

Grupivaliku terminit on kasutatud mitmes tähenduses. 1960. aastatel V. C. Wynne-Edwardsi välja töötatud teooria kohaselt evolutsioneerus altruism tänu gruppidevahelistele erinevustele kohasuses. See ei leidnud teadlaste heakskiitu ning kriitikana toodi välja, et see teooria toimiks ainult väga piiravatel tingimustel ja viib valearusaamani, nagu oleks isendite edasiviivaks jõuks populatsiooni, liigi või ökosüsteemi ellujäämine. Seepärast loodi 1970.–1980. aastatel grupivalikule uus definitsioon, mille järgi gruppi meenutavas populatsioonis alluvad isendid looduslikule valikule. Selle järgi on toimib valik mitmel tasemel, millest üheks on grupp.^[2] Seda teooriat on nimetatud ka mitmetasandiliseks valikuks.^[3] Vaatamata aastakümneid kestnud arutelule teadlaste vahel, ei ole tänaseni jõutud üksmeelele, kas grupivalik looduses inimese suunava valikuta iseseisvalt areneda saaks.^[4] Küll aga on grupivaliku teooriat arendatud, sest sellega loodetakse leida vastused looduses esineva altruismi tekke motiividele.^[5]