Kangjur

Kangjur ehk Kandžur (tiibeti keeles བཀའ་འགྱུར bka’ ‘gyur ‘sõna tõlge’), on tiibeti kaanoni esimene osa, mis sisaldab peamiselt suutrate ja tantrate tõlkeid. Kandžuri tekstid süstematiseeris ja pani kokku Tiibeti ajaloolane Putön 13. sajandil, ehk umbes 18 sajandit pärast Buddha parinirvaanat.

Esimene Kandžuri trükitud versioon ilmus 1411. aastal Pekingis. Tiibetis hakati trükkima tekste 14. sajandi algul, mil kasutati puutahvlite sisselõigatud matriitse.

Tiibeti kaanoni teine on Tengjur ehk Tandžur, mis sisaldab kommentaare Kandžuris asuvate tekstide kohta.

Kandžur hõlmab kokku üle 1000 teksti enam kui 100 köites ja sai oma lõpliku kuju Butöni juhendamisel Šalu (tiibeti keeles zhwa lu) kloostris 14. saj. Esmakordselt trükiti Kangjur puitplaatidelt 1411. aastal.