Lammimets

Lammimets on jõeorgudes ja madalatel järveäärsetel aladel vooluvee kohalekantud setteil kasvav metsatüüp, mis perioodiliselt on tulvavee poolt üleujutatud^[1]. J. Paali taimkattetüüpide klassifikatsioon eristab uhtsetetest tekkinud kaldavallidel esinevat humala kasvukohatüüpi ja veekogust kaugemal lammi madalamas osas paiknevat pika tarna kasvukohatüüpi. E. Lõhmuse metsakasvukohatüüpide klassifikatsioon lammimetsi ei erista. J. Paali humala kasvukohatüüp liigitatakse E. Lõhmuse järgi harilikult salumetsa tüübirühma kuuluvaks sõnajala kasvukohatüübiks ning pika tarna kasvukohatüüp lodu kasvukohatüübiks.^[2]

Lammimetsad kuuluvad Eesti haruldasemate metsakoosluste hulka, neid näeb väga piiratud aladel Pedja, Halliste, Raudna, Lemmjõe, Poruni ja Jänijõe kallastel.^[3] Pikalt tulvavee all olevatel lammimetsa madalamatel aladel kasvab lammi-lodumets.^[4]

↑ Ökoloogialeksikon. (1992). Koostanud Masing, V. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 126
↑ Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. J. Paal. Tartu 1999
↑ "Laialehised lammimetsad (91F0) | loodusveeb". loodusveeb.ee. Vaadatud 29. mail 2023.
↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega :2 on ilma tekstita.

[ÖL-1] Ökoloogialeksikon. (1992). Koostanud Masing, V. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 126

[J.Paal-2] Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. J. Paal. Tartu 1999

[:1-3] "Laialehised lammimetsad (91F0) | loodusveeb". loodusveeb.ee. Vaadatud 29. mail 2023.

[:2-4] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega :2 on ilma tekstita.

[1]

[2]

[3]

[4]