Omandimaks

Omandimaks (ad valorem) on vara väärtusest lähtuvate maksude üldnimetus, mida peab tasuma vara omanik. Vastavalt konkreetse riigi seadustes sätestatule laekub see riigi keskvalitsuse, föderaalriigi osariigi või KOV eelarvekulude katteks. Vara väärtus on kas selle amortiseeritud soetuskulu või 75% keskmisest turuhinnast määratud territooriumil.

Eestis maksustatakse riikliku maksuna maamaksuseaduse^[1] järgi maad (laekub KOV eelarvesse) ja raskeveokimaksu seaduse^[2] järgi raskeveokeid ning kohaliku maksu seaduse^[3] järgi sõidukeid ja loomi.

Omandimaksudeks loetakse OECD jaotuse järgi maksud, mille objektiks on materiaalne vara: maa või hooned eraldi või siis kinnisvara üheskoos (ingl. Real Estate Tax), maa-, vee või õhusõidukid, loomad, vallasvara kindlustusväärtuse järgi jms. Rikkusemaksu (ingl Wealth tax) objektiks võib olla üksikisiku või perekonna vara tervikuna, neto-rikkusemaksu puhul on isikule kuuluva vara kogusummast maha arvatud võlakohustused (ingl. Net Wealth Tax). Omandimaksu objektiks võib olla ka ettevõtte põhivara või siis omavahendid (ingl. Net Worth Tax).^[4] Lisaks n-ö normaalsetele maksudele on mõnes riigis kohalikest oludest lähtudes kehtestatud erimakse, näiteks teise elamu maks, Iisrealis on vaba korteri maksumäär kaks korda kõrgem kui selle oma, milles püsivalt elatakse jne.^[5] Omandimaksude hulka võib liigitada ka maa sihtotstarbe (näiteks põllumaa ümberkvalifitseerimisel äri- või elamumaaks) muutmisel ja sellest tekkiva kasu pealt sissenõutav maks.

Muid, mittemateriaalseid varasid maksustatakse rikkusemaksuga, mis koormab väärtpabereid, tarbe- ja luksusesemeid ning pangakontol olevat raha (aasta keskmise väärtuses) ning ettevõtete omavahendeid (varad-võlad), samuti arvatakse sellesse gruppi pärandi- ja kinkemaks ning riigist vara väljaviimisel rakendatav maks.