Postnormaalteadus

Postnormaalteadus (inglise post-normal science) on kontseptsioon, mille töötasid välja Silvio Funtowicz ja Jerome Ravetz ja mis iseloomustab tänapäevastele oludele sobivaid teadusmeetodeid^[1].^[2]

Olukorras, kus "faktid on ebamäärased, väärtused vaieldavad, panused kõrged ja otsused edasilükkamatud", ei saa teadus olla lõpliku tõe esitaja rollis, vaid on vaja ka teiste huvirühmade seisukohti ja tõekspidamisi^[3].

Postnormaalteaduse keskmes on ebamäärasused ning eetilised küsimused, sh dilemmad majanduslike ja julgeolekuhuvide ning tehnoloogilisest arengust ja looduslike protsesside muutmisest tulenevate riskide vastuvõetavuse vahel^[3].

↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega SEI on ilma tekstita.
↑ Funtowicz, Silvio O.; Ravetz, Jerome R. 1993. Science for the post-normal age. Futures 25(7): 739–755.
↑ ^3,0 ^3,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Funtowicz & Ravetz, 1994 on ilma tekstita.

[SEI-1] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega SEI on ilma tekstita.

[2] Funtowicz, Silvio O.; Ravetz, Jerome R. 1993. Science for the post-normal age. Futures 25(7): 739–755.

[Funtowicz_&_Ravetz,_1994-3] 3,0 ^3,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Funtowicz & Ravetz, 1994 on ilma tekstita.

[1]

[2]

[3]