Praiming

Praiming ehk praimimine (eesti keeles kasutatakse ka sõna "kruntimine", inglise keeles priming) on mälunähtus, kus tegu muutub hõlpsamaks seetõttu, et objekt, millele tegu on suunatud, on varem esinenud.^[1]

Praimimine toimub mälus implitsiitselt ja teadvustamatult: inimene ei pruugi teadlikult mäletada praiminguobjekti varasemat esinemist, kuid praimingu protsessis salvestab aju mällu informatsiooni tähendusi või objekti tajutavat struktuuri omavate entiteetide kohta.^[2]

Praimimise "avastasid" Warrington ja Weiskranz 1968. aastal ^[3], kui nende eksperimendis selgus, et raskel kujul amneesiat põdevad patsiendid on sellises mälutestis, kus näidatakse sõnajadasid ja palutakse täita lüngad, sama edukad kui ilma mälukahjustuseta inimesed. Warrington ja Weiskranz leidsid oma eksperimendis, et amneesikud, kes ei suuda edukalt sooritada ülesandeid, mis nõuavad varem kogetu verbaalset ja teadvustatud meenutamist, oskavad lahendada selliseid ülesandeid, kus alguses näidatakse neile jada sõnu (näiteks POSTKONTOR, SAABAS) ja seejärel esitatakse ülesanne, kus nad peavad täitma sõnades lüngad (näiteks „P_STK__T_R“, „S__B_S“).

Järgmised edusammud praimimise alal tegid David E Meyer^[4] ja Roger W. Schvaneveldt^[5] 1970. aastate alguses, ^[6]^[7]^[8] kes näitasid, et inimesed arvavad kiiremini ära sõna, kus osa tähtedest on puudu, kui sellele sõnale järgneb kas assotsiatiivselt või semantiliselt seotud sõna.

Praimingu kui iseseisva ja sõltumatu mälu alaliigi määratles Eesti mäluteadlane Endel Tulving, kes on seda fenomeni põhjalikult uurinud. Olulise tähtsusega on valdkonna arengu seisukohalt Tulvingu jt [9] katse tulemused, kus autorid leidsid, et ka normaalse mäluga inimestel on õpitud sõnade mäletamine ja nende produtseerimise võime erinev: katses osalenud täitsid võrdselt hästi lünki nendes sõnades, mida nad olid näinud õppimisjadas kui sõnades, mida nad olid küll näinud, kuid mis neile ei meenunud.^[9]

↑ Tulving, E. (2002). Mälu. Tartu Ülikooli kirjastus.
↑ Bachmann, T. Mälu jälg. Horisont, nr 1: 2003.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link)
↑ Warrington, E. K., Weiskrantz, L. (1968). New method of testing long-term retention with special reference to amnesic patients. Nature, 217. Lk 972-974.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link) CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
↑ https://en.wikipedia.orgview_html.php?sq=_Jeffrey_Sonnenfeld&lang=et&q=David_E._Meyer
↑ https://en.wikipedia.orgview_html.php?sq=_Jeffrey_Sonnenfeld&lang=et&q=Roger_W._Schvaneveldt
↑ Meyer, D.E.; Schvaneveldt, R.W. (1971). Facilitation in recognizing pairs of words: Evidence of a dependence between retrieval operations. Journal of Experimental Psychology 90. Lk 227–234.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link) CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
↑ Schvaneveldt, R.W.; Meyer, D.E. (1973). Retrieval and comparison processes in semantic memory. In Kornblum, S., Attention and performance IV. New York: Academic Press. Lk 395–409.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
↑ Meyer, D.E.; Schvaneveldt, R.W.; Ruddy, M.G. (1975). Loci of contextual effects on visual word recognition. In Rabbitt, P.; Dornic, S., Attention and performance V. London: Academic Press. Lk pp. 98–118. {{raamatuviide}}: parameetris |lehekülg= on üleliigne tekst (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
↑ Tulving, E., Schacter, D.L., Stark, H.A. (1982). Priming effects in word- fragment completion are independent of recognition memory. Journal of Experimental Psychology. Learning, Memory, and Cognition, 8. Lk 336; 342.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link) CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[1] Tulving, E. (2002). Mälu. Tartu Ülikooli kirjastus.

[2] Bachmann, T. Mälu jälg. Horisont, nr 1: 2003.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link)

[3] Warrington, E. K., Weiskrantz, L. (1968). New method of testing long-term retention with special reference to amnesic patients. Nature, 217. Lk 972-974.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link) CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[4] ttps://en.wikipedia.orgview_html.php?sq=_Jeffrey_Sonnenfeld&lang=et&q=David_E._Meyer

[5] ttps://en.wikipedia.orgview_html.php?sq=_Jeffrey_Sonnenfeld&lang=et&q=Roger_W._Schvaneveldt

[6] Meyer, D.E.; Schvaneveldt, R.W. (1971). Facilitation in recognizing pairs of words: Evidence of a dependence between retrieval operations. Journal of Experimental Psychology 90. Lk 227–234.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link) CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[7] Schvaneveldt, R.W.; Meyer, D.E. (1973). Retrieval and comparison processes in semantic memory. In Kornblum, S., Attention and performance IV. New York: Academic Press. Lk 395–409.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[8] Meyer, D.E.; Schvaneveldt, R.W.; Ruddy, M.G. (1975). Loci of contextual effects on visual word recognition. In Rabbitt, P.; Dornic, S., Attention and performance V. London: Academic Press. Lk pp. 98–118. {{raamatuviide}}: parameetris |lehekülg= on üleliigne tekst (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[9] Tulving, E., Schacter, D.L., Stark, H.A. (1982). Priming effects in word- fragment completion are independent of recognition memory. Journal of Experimental Psychology. Learning, Memory, and Cognition, 8. Lk 336; 342.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link) CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]