Puhkeseisund

Puhkeseisund ehk dormantsus on elusorganismide füsioloogiline seisund, mis avaldub nende normaalsest madalamas ainevahetustasemes, organismi tunduvalt väiksemas veevajaduses ja muudes eluavaldustes. Puhkeseisundi tekkimist põhjustab ebasoodne oleluskeskkond.

Taimede puhkeseisundit nimetatakse ka taimede puhkeperioodiks.

Eristatakse kahte peamist puhkeseisundit: prospektiivne ja konsekutiivne puhkeseisund ehk tarre^[1].

Konsekutiivne puhkeseisund ehk tarre tekib mistahes arenguhetkel mingi ebasoodsa teguri toimel ja lakkab, kui selle teguri toime on lõppenud.
Prospektiivne puhkeseisund on organismi aastatsüklis avalduv geneetiliselt fikseerunud adaptatsioon. Selline puhkeseisund algab juba enne tingimuste ebasoodsaks muutumist ja sellele eelnevad või sellega kaasnevad varuainete kogunemine, veehulga reguleerimine jmt füsioloogilised muutused.^[2] Seda iseloomustab aastalõikeline perioodilisus ja organismi varasem valmistumine oodatavaks ebasoodsaks eluperioodiks. Prospektiivne puhkeseisund on näiteks putukate diapaus, talveuni, -uinak, suveuni jt.^[1]

↑ ^1,0 ^1,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega ÖL on ilma tekstita.
↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Masing on ilma tekstita.

[ÖL-1] 1,0 ^1,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega ÖL on ilma tekstita.

[Masing-2] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Masing on ilma tekstita.

[1]

[2]