Pulsi-amplituudmodulatsioon

Pulsi-amplituudmodulatsioonehk impulsiamplituudmodulatsioon (inglise keeles pulse-amplitude modulation, lühend PAM) on üks signaali edastamisel kasutatavatest analoogmodulatsiooni meetoditest], mille puhul moduleeriv analoogsignaal muudab püsiva sagedusega üksteisele järgnevate ühelaiuste impulsside jada taset. Seejuures edastatavat signaali diskreeditakse kindla ajavahemiku tagant ja iga diskreetimise tulemusena saadud impulsi amplituudi muudetakse vastavalt moduleeriva signaali amplituudile. Moduleeritud signaali demoduleerimise korral kasutatakse Nyquisti diskreetimissagedust ja saadud signaal lastakse läbi madalpääsfiltri.^[1]

Impulsiamplituudmodulatsioon on impulsskoodmodulatsiooni (PCM) eelkäija. Kui PAMi puhul saadakse moduleerimise tulemusena analoogsignaal (pidevalt muutuva kõrgusega impulsside jada), siis PCMi korral impulsside amplituudi väärtused kvanditakse, s.t teisendatakse digitaalseks bitijadaks, mida saab salvestada või edastada digitaalsignaalina.

Impulsiamplituudmodulatsioon sobib analoogmultipleksimismeetoditega edastussüsteemidele ja oli kasutusel vanemates telefonisüsteemides.