S/PDIF

S/PDIF on peamiselt kodukasutajatele mõeldud digitaalse audiomaterjali suhteliselt väikeste vahemaade kaugusele ülekandmise liides. Audiosignaali edastamiseks on vormingul kaks ühendusviisi – elektriline koaksiaalkaabliga ja optiline (valguskaabliga) ühendus. Tavaliselt kasutatakse elektrilist koaksiaalühendustRCA-pistikute ning varjestatud 75 Ω lainetakistusega kuni 10-meetrise kaabliga.^[1]

Lühend S/PDIF on saadud ühenduse pikemast nimetusest Sony/Philips Digital Interconnect Format (Sony/Philipsi digitaalse ühenduse vorming), mida tuntakse ka kui Sony/Philips Digital Interface (Sony/Philipsi digitaalne liides). Sony ja Philips on olnud S/PDIF-vormingu peamised loojad.^[2] S/PDIF tähistab ka kanalikihi protokolli ja füüsilise kihi spetsifikatsioone, kandmaks digitaalset audiosignaali optiliste või elektriliste kaablitega ühest seadmest teise.

S/PDIF põhineb AES3 (AES/EBU) ühenduse standardil ning erineb sellest signaali tugevuse poolest. S/PDIF võib edastada kahte PCM- (impulsskoodmoduleeritud) audiokanalit või mitmekanalilist pakitud (tihendatud) ruumilise heli vormingut, nagu Dolby Digital või DTS. S/PDIF-i kasutatakse peamiselt kodukino komponentide ühendamisel.^[2]