Teadmusjuhtimine

Teadmusjuhtimine (inglise keeles knowledge management) hõlmab mitmeid organisatsioonides kasutatavaid tegevusi, et identifitseerida, luua, esitada ja levitada teadmisi, et neid oleks võimalik organisatsioonis uuesti rakendada, et neist teataks ja õpitaks.

Teadmusjuhtimise programmid on tavaliselt seotud organisatsiooni eesmärkidega ja nende sihiks on jõuda spetsiifiliste tulemusteni, nagu näiteks jagatud teave, parendatud teostus, konkurentsieelis või kõrgetasemeline innovatsioon. Teadmusjuhtimine on abiks selliste kriitiliste probleemide nagu organisatsiooniline kohanemine, ellujäämine ja kompetentsus järjest kiiremini muutuvas keskkonnas lahendamisel. Organisatsiooni produktiivsus on järjest enam sõltuv uue teadmuse kasutamisest ja arendamisest. Põhiliselt sisaldab see organisatsioonilisi protsesse, mis otsivad sünergilisi kombinatsioone infotehnoloogia võimaluste ja inimeste loova ja uuendusliku võime vahel [1].

Teadmusjuhtimine käsitleb järgmisi küsimusi:

  1. milline teadmus on organisatsiooni põhiressurss?
  2. kuidas arendada ja säilitada teadmust organisatsioonis?
  3. kuidas panna inimesi ideid ja mõtteid jagama?
  4. kuidas tagada, et koos töötaja lahkumisega ei kaota organisatsioon oskusi ja teadmust.[2]
  1. Malhotra, Yogesh, Tooks@work: Deciphering the knowledge management hype. The Journal for Quality and Participation; Cincinnati Vol. 21, Iss. 4,  (Jul/Aug 1998): 58-60
  2. Tarmo Toiger, http://www.cs.tlu.ee/instituut/oppe_materjalid/magister/2005/Harri_Roots/SPK7002teadmusjuhtimine1.pdf Teadmusjuhtimine “Knowledge Management”, 2006

© MMXXIII Rich X Search. We shall prevail. All rights reserved. Rich X Search