Territoriaalkirik

Territoriaalkirik (saksa keel Landeskirche) oli 16. sajandil pärast reformatsiooni roomakatoliku kiriku usutunnistusest eraldunud kindlal territooriumil (maa-alal või vabalinnas) tegutsenud partikulaarkiriku liik.

Reformatsioonieelset keskaegset roomakatoliku kirikut on selle üleeuroopalise ühtsuse ja ühetaolisuse tõttu nimetatud universaalkirikuks (ladina ecclesia universalis, saksa Universalkirche). Reformatsiooni tulemusena kaotas roomakatoliku kirik oma usutunnistuslikult ja kirikukorralduslikult universaalse positsiooni ühiskonnas ja erinevad usutunnistused jaotasid läänekristliku Euroopa neljaks suuremaks osaks: roomakatoliiklikuks, luterlikuks, kalvinistlikuks ja anglikaani kirikuruumiks. Nende usutunnistusruumide piirid aja jooksul muutusid, kohati olid piirid ebaselged eelkõige usukonfliktidest ja ususõdadest tulenenud muutuste tõttu.

Kogu kristliku maailma kontekstis oli aga ka roomakatoliku kirik eraldunud (vrdl kreekakatoliku kirik) juba enne reformatsiooni.