Valglinnastumine

Valglinnastumine Melbourne'is

Valglinnastumine on linna planeerimata ja laiaulatuslik levik maapiirkonda. Valglinnastumise terminit kasutatakse reeglina selleks, et kirjeldada füüsiliselt laienevaid linnalisi piirkondi. Euroopa Keskkonnaamet (EEA) defineerib valglinnastumist kui suurte linnaliste alade väikese asustustihedusega laienemist peamiselt ümberkaudsete põllumajandusmaade arvelt. Valglinnastumine viitab vähesele planeerimisele ning on juhitud eelkõige turujõududest. Valglinnastumise puhul on maapiirkonnas üle mindud linlikele maakasutusviisidele ja planeeringule. Taoline linnade areng on laiguline, jättes asustatud piirkondade vahele põllumajanduslikke enklaave.[1] Üksikud valglinnastu tunnustega uusarendused ei moodusta veel valglinnastut.

Valglinnastumise astet saab mõõta asustustiheduse, detsentraliseerumise, pidevusetuse (ehk hüppelise arenduse, ingl k. leapfrog development) või kasutusalade segregatsiooniga.[2]

Valglinnastumist ei ole üheselt defineeritud. Mõistet kasutatakse peamiselt negatiivses kontekstis, kuna valglinnastumist seostatakse selliste tervist või keskkonda kahjustavate teguritega nagu ülekaalulisus, õhusaaste ja teede ülekoormus.[3] See-eest pooldajad aga usuvad, et valglinnastumine illustreerib kohaliku majanduse jõudsat kasvu ning peegeldab hoopiski tarbijate eelistusi ja seadustest tulenevat võimalust valida endale sobiv elukoht.[4]

  1. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega EEA 2006 on ilma tekstita.
  2. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega test2 on ilma tekstita.
  3. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega test3 on ilma tekstita.
  4. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega test4 on ilma tekstita.

© MMXXIII Rich X Search. We shall prevail. All rights reserved. Rich X Search