10 results found for: “War_Crimes”.

Main result

Abdul Quader Molla

Abdul Quader Molla (ka Abdul Kader Mollah; bengali keeles আবদুল কাদের মোল্লা}}; 14. august 1948, Amirabad, Faridpuri piirkond, Bangladesh – 12. detsember 2013, Dhaka, Bangladesh) oli Bangladeshi poliitik, kes 2013. aastal mõisteti surma ning hukati sõjakuritegude eest Bangladeshi iseseisvussõjas 1971. aastal, vaatamata ÜRO protestile. Ta oli riigi suurima islamistliku partei Bangladesh Jamaat-e-Islami asepeasekretär. Molla oli Bangladeshi ajalehe The Daily Sangram endine tegevtoimetaja ning kandideeris kaks korda ebaõnnestunult Bangladeshi parlamendivalimistel, 1986. ja 1996. aastal, kandideerides Faridpur-4 ringkonnas Jamaat-e-Islami nimekirjas. 5. veebruaril 2013 mõistis Bangladeshi Rahvusvaheline Tribunal ta süüdi viies punktis kuuest, süüdistatuna kuritegudes inimsuse vastu ja sõjakuritegudes. Kohtuotsuse järgi osales Mollah iseseisvussõjas Bangladeshi iseseisvuse vastase paramilitaarse organisatsiooni Al-Badr liikmena 344 tsiviilisiku tapmises ja teistes kuritegudes. Algselt mõisteti talle eluaegne vangistus. Kohtuotsuse tõttu puhkesid Bangladeshis meeleavaldused, kus nõuti kõigile kohtualustele surmanuhtlust. Protestiliikumine levis pealinnast Dhakast ka ülejäänud riiki. Meeleavaldajad nõudsid, et kõik sõjakuritegudes süüdistatud mõistetaks surma ning Jamaat-e-Islami partei keelustataks. Jamaat-e-Islami korraldas riigis vägivaldseid meeleavaldusi enda kaitseks, nõudes oma süüdistatavate ja süüdimõistetud juhtide vabastamist. 17. septembril 2013, pärast muudatust rahvusvahelise tribunali seaduses, mis lubas valitsusel või kaebajal tribunali otsus edasi kaevata, mõistis Bangladeshi ülemkohus Molla süüdi mõrvades ja teistes sõjakuritegudes, mõistes talle eluaegse vangistuse asemel surmanuhtluse. 11. detsembril otsustati ta puua, kuid hukkamine lükati edasi ja Molla poodi 12. detsembril esimese sõjakurjategijana, kes on hukatud kuritegude eest Bangladeshi iseseisvussõjas. Human Rights Watch on kritiseerinud Molla kohtuotsust, kuna nende hinnangul avaldas Bangladeshi valitsus tribunalile kohatut survet ning seadust muudeti, et seda saaks rakendada tagasiulatuvalt, rikkudes sellega rahvusvahelisi õiglase kohtumõistmise reegleid.