1775. aasta Tartu tulekahju

1775. aasta Tartu tulekahju toimus 6. juulil (vkj 25. juunil) 1775. Selle käigus hävis suurem osa Tartu kesklinnast.

Kuna Põhjasõjas suur osa Tartust rüüstati ja lasti õhku, eeslinnad põletati ning linnakodanikud küüditati Venemaale, käis sõjas hävitatud kivimajade taastamine linnarahval üle jõu, nende asemele ehitati arvukalt tuleohtlikke õlg- või laudkatustega puumaju. Nii kimbutasidki 18. sajandi teisel poolel Tartu linna tulekahjud, suuremad neist leidsid aset 1755., 1763. ja 1775. aastal. Seetõttu pole suurem osa Tartu vanast puitarhitektuurist säilinud, vanim puumaja on osalt 1720. aasta paiku valminud Uppsala maja Jaani tänaval. Samuti pääses 1740. aastail valminud elumaja samal tänaval, milles tänapäeval tegutseb 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum.

1775. aasta tulekahju sai alguse praegusel Rüütli 17 krundil asunud koolimaja kõrvalhoonest, mille hoovil matemaatikaõpetaja õlut tegi. Põleng kandus tuulega kiiresti kesklinna ja üle puusildade ka Emajõe teisele kaldale.[1] Tulekahjus hävis mõne hinnangu kohaselt kuni 2/3 linnast. Maha põles 290 maja, 2 silda ja enamik poode[2], samuti 1730. aastal Raekoja platsile püstitatud puust raekoda.[3]

Õnnetust kirjeldas üksikasjalikult Tartu tütarlastekooli õpetaja Thiel, kes koos teiste linnaelanikega jälgis toimuvat Toomemäelt.[1][4]


© MMXXIII Rich X Search. We shall prevail. All rights reserved. Rich X Search